Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lõike 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Ehitusseadustiku eelnõu juurde koostatud seletuskiri märgib, et kui ehitusõiguslikult ei ole ajutise ehitise mõiste märkimisväärse tähtsusega, siis planeerimisõigust arvestades on tegemist olulise mõistega. Ajutisi ehitisi ei pea nende ajutise iseloomu tõttu planeerima planeeringumenetlusega (Planeerimisseadus § 125 lõike 4 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav EhS sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks). Seega vastab ajutine ehitis kahele tunnusele – ajutine ehitis on mõeldud kasutamiseks vähem kui viis aastat ja detailplaneeringu koostamist ei ole nõutud olukorras, kus muidu oleks tulnud detailplaneeringu menetlus läbi viia.
Kuigi haldusmenetluse seadus reguleerib ka haldusakti muutmist (näiteks kasutamisaja pikendamist), ei saa ajutise ehitise puhul tulenevalt EhS § 3 lõike 4 imperatiivsest iseloomust tulla kõne alla kasutusloa tähtaja pikendamine kauemaks kui viis aastat selliselt, et säiliks ehitise ajutine iseloom. Pärast seaduses lubatud viieaastase tähtaja möödumist ehitis nö kaotab oma ajutise staatuse ja sellist ehitist tuleb edaspidi käsitleda tavalise ehitisena.
Kuna ajutise ehitise ehitamisele ei eelne planeerimismenetlus, siis juhul, kui tegemist on ehitisega, mille püstitamiseks tuleks planeerimisseaduse § 125 kohaselt koostada detailplaneering, tuleb konkreetse (mitteajutiseks muutunud) ehitisega seonduv lahendada planeerimismenetluses. Ehk siis tuleks lähtuda hüpoteetilisest olukorrast, et ehitist ei ole veel püstitatud ning hinnata, kas ja millistel tingimustel saaks sellisesse asukohta taolist ehitist püstitada. Juhul, kui ehitise ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, tuleks hinnata, kas selline ehitis sellises kohas on kooskõlas üldplaneeringute ja muude reeglitega ning vastab ehitisele ja ehitamisele esitatavatele nõuetele.