Kas ajutise ehitise rajamisel tuleb lähtuda olemasolevast detailplaneeringust?
Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 1 kohaselt on planeering konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta (PlanS § 124 lg 1) ning selle eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine (PlanS § 124 lg 2). Kuigi PlanS § 125 lg 4 sätestab, et detailplaneeringu koostamine ei ole nõutav ehitusseadustikus (EhS) sätestatud ajutise ehitise püstitamiseks, on PlanS § 124 lg 4 kohaselt detailplaneeringu olemasolul või detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneering ehitusprojekti koostamise alus. EhS § 3 lg 4 kohaselt on ajutine ehitis lühemaks kui viieaastaseks kasutamiseks mõeldud ehitis, mis lammutatakse selle ajavahemiku möödumisel. Samas märgime, et EhS § 12 lg 2 sätestab ehitamisele üldise nõude, mille kohaselt ehitatav ehitis (asjakohasel juhul ka ehitamine) peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Seega, arvestades, et alal kehtib detailplaneering, tuleb ehitamisel sellest lähtuda olenemata asjaolust, kas tegemist on ajutise või alalise ehitisega. Teisisõnu ei ole ajutise ehitise püstitamiseks vaja detailplaneeringut koostada, kuid detailplaneeringu olemasolul tuleb sellest lähtuda.
