Silt: ülevaade

Uuringute teabepäev 6. aprillil 2021

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus korraldasid eelneval kahel aastal taotlusvooru üldplaneeringutele vajalike uuringute ja analüüside läbiviimiseks. Taotlusvoorude eesmärgiks oli toetada uuringuid ja analüüse valdkondades, mille teadmispõhine kavandamine üldplaneeringus mängib kõige olulisemat rolli parema elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele. Taotlusvoorudest raha saanud ja praeguseks juba valminud uuringute tutvustamiseks korraldab Rahandusministeerium 6. aprillil 2021 kell 14.00 pärastlõunal teabepäeva. Uuringute teabepäeval tutvustatakse nelja […]

Erialaliidud tegid detailplaneeringute koostamisest ülevaate

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal on soov 2021. aastal koostada praktiline detailplaneeringute juhendmaterjal. Juhendmaterjali koostamise eeltööna on Eesti Planeerijate Ühingu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liidu koostöös valminud “Detailplaneeringute koostamise terviklik teoreetiline-praktiline ülevaade“. Ülevaade vastab ennekõike küsimusele, kuidas tuleks koostada detailplaneeringuid, et saavutada tasakaalustatud ruumiline terviklahendus. Töö uurimisküsimused puudutavad nii detailplaneeringu osapooli (peatükk 1), kvaliteetse ruumi […]

Planeeringute menetluse tõhustamise digivõimalused

Valminud on planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs. Töö eesmärk oli selgitada välja kasutajate vajadused planeeringute menetlemisel ning leida parimad võimalused planeeringute menetlemiseks kasutatava ühtse planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks. Ootus planeeringute menetluse infosüsteemi loomiseks on kerkinud nii ühtse planeeringute andmekogu, ehitisregistri kui ka e-ehituse platvormi arendustega seotud analüüsides kui ka ruumilise planeerimise rohelises raamatus. Infosüsteemi loomisega planeeringuprotsessid […]

Planeeringute menetluse infosüsteemi analüüs

Käimas on analüüs, mille eesmärk on selgitada vajadusi ja võimalusi planeeringute menetluse infosüsteemi arendamiseks. Analüüsi koostamist juhivad Rahandusministeeriumi planeeringute osakond ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakond, analüüsi viib läbi CGI Eesti. Analüüsi koostamisel on töörühmades ning aruteludes osalenud mitukümmend valdkonna eksperti nii kohalikest omavalitsustest kui ka asutustest, kes osalevad planeeringute koostamisest koostöö tegijana või […]

Esimene üle-eestiline ligipääsetavuse analüüs

Valminud on „Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs“. Töö saab koos andmetabelitega alla laadida siit. Esimese üle-eestilise ligipääsetavuse objektipõhise analüüsi tellis Sotsiaalministeerium koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Maanteeametiga. Uuringu käigus kaardistati üle Eesti olulisi ühistranspordi sõlmpunkte, sealhulgas ühistranspordipeatuseid, mis tagavad erivajadustega inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks olid kaardistatavateks objektideks jaamahooned ja nende juures olevad invaparkimiskohad ning […]

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020

Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ on järjekorras üheksas Eesti Koostöö Kogu poolt välja antav aruanne. Eesti inimarengu aruande 2019/2020 põhiteema on Eesti ruumiline areng ja selle mõju Eesti inimeste heaolule ja ühiskondlikele protsessidele. Olukorras, kus 40% Eesti maaressursist on riigiomandis, 1% kuulub omavalitsusele ja 59% on eraomandis, on aktuaalne küsida: kuidas taasluua ja kasvatada […]

Reisirongiliikluse potentsiaal

Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ koostamise alusmaterjalina uuris AS Regio 2010. aastal potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate hulka ja tagamaid, mida kasutati elanike liikuvuse kirjeldamisel. Rahandusministeerium vaatas üleriigilise planeeringu üle 2020. aasta alguseks. Planeeringu ülevaatamisel tuleb arvestada ühiskonnas ja keskkonnas toimunud muutusi ning analüüsida, kas ja kuidas need võivad mõjutada üleriigilise planeeringu elluviimist. Planeeringu ülevaatamise käigus oli asjakohane […]

Kui kaugele on tänaseks päevaks jõutud uute üldplaneeringutega?

Eesti kõikidest 79st kohalikust omavalitsusest on hetkeseisuga üldplaneeringu koostamisega ametis 67. Üldplaneeringu (joonisel ÜP) tegemine on pikk protsess, mis algab lähteseisukohtade (joonisel LS) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (joonisel KSH) väljatöötamise kavatsuse (joonisel VTK) koostamisega, sellele järgneb planeeringulahenduse eelnõu ehk eskiisi koostamise etapp ning alles siis saab toimuda avalikustamine ning kehtestamise eeldusena heakskiidu andmine.

Üldplaneeringuid koostab üle 80% kohalikest omavalitsustest

Ühinemise ja liitumise teel 2017. aastal moodustunud kohalikel omavalitsusel on kohustus algatada valimistele järgneva aasta jooksul uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering ning jõuda selle koostamisega kehtestamiseni hiljemalt kolm aastat pärast algatamist. Tänaseks (2019. aasta algus) koostab üldplaneeringuid üle 60 kohaliku omavalitsuse üksuse 79-st.

Üldplaneeringu ülevaatamine ehk lähtekoht ruumilise arengu suunamisele

Sellel aastal on ruumilise planeerimise valdkonnas erakordne aeg. Suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest on lähiajal kujundamas oma ruumilist terviklahendust muutunud oludele vastavaks. Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellest kolmandik on juba oma uue üldplaneeringu algatanud, ülejäänud eeldatavasti algatavad selle poole aasta jooksul. Ka ülejäänud 28-st omavalitsusest peaaegu pooled on […]