Üldplaneeringu koostamise vajaduse ehk üldplaneeringu eesmärgi ja üldplaneeringuga lahendamist vajavate ülesannete väljaselgitamine eeldab kehtiva üldplaneeringu üle vaatamist ja omavalitsuse ruumilise arengu analüüsi vähemalt üldisel tasandil.
Et üldplaneeringu ülevaatus oleks kasutatav uue üldplaneeringu eeltööna, tuleks lisaks planeerimisseaduses püstitatud küsimustele kehtiva üldplaneeringu ülevaatuse käigus leida vastused vähemalt järgmistele küsimustele:
Milline on olnud kehtiva üldplaneeringu kohane areng?
1.1. Kas senine maakasutuse planeeringutega suunamine on vastanud kohaliku omavalitsuse vajadustele või on vaja midagi muuta? Kui jah, siis mida?
1.2. Milline on üldplaneeringu kohaste ja üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute suhe?
1.3. Millise maakasutuse eesmärgil on üldplaneeringut muudetud (üldarvuna ja suhtarvuna) ja millistes piirkondades?
1.4. Millised on olnud põhjused üldplaneeringu muutmiseks (nt planeeringu tingimused, maakasutuse juhtotstarve)?
1.5. Kas kehtestatud detailplaneeringute maht ja sisuline eesmärk on asjakohane tagamaks kohaliku omavalitsuse arengut?
1.6. Kas ehitustegevuse puhul, mida on reguleeritud projekteerimistingimustega, sisaldab üldplaneering vajalikke tingimusi, et projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik?
Kas kehtiv üldplaneering on kasutajasõbralik?
2.1. Kas üldplaneering vastab kasutajate vajadustele ning on üheselt mõistetav?
2.2. Kas üldplaneering vajaks teistsugust ülesehitust või selgemat sõnastust?
Kas üldplaneeringu jooniste kasutatavus vastab tänastele digitaalsetele võimalustele? Kas üldplaneering vastab oma sisult lähima kümnendi ruumilise arengu vajadustele?
3.1. Millises osas on üldplaneering üle- või alareguleeriv?
3.2. Millised üldplaneering sisaldab tingimusi, põhimõtteid või osi, mis on minetanud aja- ja asjakohasuse?
3.3. Kas üldplaneering toetab kohaliku omavalitsuse ruumiliste väärtuste säilimist ja nende ära kasutamist arengu toetamiseks?
Tagamaks üldplaneeringu algatamisel seatavate planeeringu üldpõhimõtete asjakohasus, tuleks kaaluda vähemalt järgmisi küsimusi.
- Milline on kohaliku omavalitsuse rahvastiku prognoos aastani 2040 ning sellest tulenevalt üldised ruumilised vajadused (nt elukohtade, teenuste, töökohtade ja puhkealade paiknemise ning liikuvuse osas)? Kas tegemist on kasvava, stabiilse või kahaneva elanikkonnaga kohaliku omavalitsusega?
- Millised piirkonnad kasvavad või kahanevad ning millised on sellest tulenevalt piirkondlikud ruumilised vajadused?
- Milline on ettevõtluse hetkeolukord ja ruumilised arenguvajadused?
Usaldusväärselt olemasolevat olukorda hinnata ja tulevikuvajadusi prognoosida saab vaid piisavate alusandmetete alusel. Nii eeltöö ajal kui ka planeeringu sisulise koostamise käigus tuleb küsimuste tekkimisel igakordselt läbi mõelda, millist teavet on vastuse saamiseks vaja, kust seda võib saada ja millisel eesmärgil seda kasutada. Kõik kogutavad ja koondatavad alusandmed peavad olema vajalikud ja põhjendatud ning vältida tuleks “igaks juhuks“ tegevusi.
Eeltöö enne planeeringu algatamist võimaldab nii kohaliku omavalitsuse volikogul kui valitsusel mõista, mis põhjusel ja milliste üldiste põhimõtetega üldplaneeringut koostama asutakse. See omakorda võimaldab prognoosida ressursse, mis on vajalikud üldplaneeringu koostamiseks.