Juhul kui on jõutud järeldusele, et vajalik on kaasata täiendavat abijõudu, siis vajaliku pädevuse sisseostmisel tuleb järgida riigihangete seadust.
Planeeringu koostamise korraldaja ja konsultandi vahelise hea koostöö aluseks on mõistlikult ning arusaadavate tingimustega korraldatud riigihange, sealjuures ka alla lihthanke piirmäära jääva konsultatsiooniteenuse puhul läbiviidav pakkumuste küsimine. Hea koostöö on omakorda garantiiks, et jõutakse võimalikult tõhusalt kohaliku omavalitsuse arengut toetava ja elluviidava planeeringu kehtestamiseni.
Kuna ruumiline planeerimine mõjutab väga suuri tulevikuinvesteeringuid, siis peab hange lähtuma pikaajaliselt majanduslikult parimast tulemusest ning olema kvaliteedi- ehk pädevusepõhine. Parima pakkuja valimisel ei ole üldjuhul soovitatav kasutada ainsa kriteeriumina odavaimat hinda.
Eesti Planeerijate Ühing koostöös Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna ning riigihangete- ja riigiabi osakonnaga on koondanud soovitused planeerimiskonsultandi poolt osutatavate teenuste hankimise hõlbustamiseks – „Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks“. Juhendis väljatoodud soovitused on kasutatavad ka mõjude hindamise hangete läbiviimisel.
Planeerimishanke korraldamisel on kõige tähtsam läbi mõelda hangitava teenuse osad ja planeeringu ülesanded, kuna võimalikult täpselt kirja pandud üldplaneeringu ülesanded ja teemakäsitluste täpsusaste on garantiiks, et koostatakse hankija vajadusi arvestav planeering (vt täpsemalt Soovitused ptk 1, 2, 3.1, 3.2). Mida põhjalikumalt on tehtud eeltöö – selgitatud välja uue üldplaneeringu vajadus ehk eesmärk ja lahendamist vajavad ülesanded – seda lihtsam on mõtestada hangitava teenuse sisu, planeeringu ülesandeid ning konsultandi rolli üldplaneeringu koostamisel.