Kohaliku omavalitsuse roll üldplaneeringu koostamisel, nõuded planeerijale ja mõjude hindajale

Ülevaade ootustest üldplaneeringule ja mõjude hindamisele annab kohalikule omavalitsusele tõepärase ettekujutuse sellest, kas on olemas võimekus planeering ise koostada. Kaardistada tuleb kohaliku omavalitsuse ametkonna pädevused ja tööjõuressurss ning vajadusel kaasata täiendavalt pädevus, mis endal puudub.

Üldplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise pädevuse tagamiseks on mitmeid variante, mida on võimalik omavahel paindlikult kombineerida. Näiteks on võimalik:

  1. koostada üldplaneering ja/või mõjude hindamine ise, omavalitsuse jõudude ja teadmistega;
  2. võtta palgaline või töövõtulepinguga projektijuht väljastpoolt;
  3. koostada üldplaneering ja/või mõjude hindamine ise, kuid võtta konsultant protsessi kindlateks etappideks või tegevusteks;
  4. sõlmida pikaajaline raamleping planeerimistegevuse nõustamiseks ja/või mõjude hindamiseks ühe või mitme ettevõttega ning raamlepingu raames koostada koostöös ka üldplaneering ja/või mõjude hindamine;
  5. sõlmida ühe ettevõttega leping üldplaneeringu koostamiseks ja/või mõjude hindamiseks tegevuse kogu mahus.

Iseenda võimekuse analüüsimisel ja täiendava abijõu kaasamise kavandamisel on oluline läbi mõelda hangitava abijõu täpsed tööülesanded, vajalik pädevus ja kogemus. Juhul kui omavalitsusel piisav pädevus puudub, tuleb abijõu hankimisega tagada vähemalt õigusaktides sätestatud pädevuse miinimumnõuded ning vajadusel tagada konkreetse üldplaneeringu ja mõju hindamise spetsiifikast tulenev täiendav ekspertteadmise olemasolu.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja pädevus

Planeerimisalase tegevuse korraldajale (kohalikule omavalitsusele) ei ole pädevusnõudeid õigusaktidega sätestatud – omavalitsuses ei pea töötama planeerija nõuetele vastav ametnik. Küll on sätestatud ülesanded, mida kohalik omavalitsus peab üldplaneeringu koostamisel ainuisikuliselt täitma, st nt konsultandi kasutamisel pole võimalik nende ülesannete täitmist delegeerida konsultandile.

Hästi toimiv ja elluviidav planeeringulahendus valmib kohaliku omavalitsusüksuse, kaasatud ja huvitatud isikute ning vajadusel konsultandi koostöös. Kohalik omavalitsus peab sisuliselt osalema kogu planeeringu koostamise ja mõjude hindamise protsessis ning seda ka juhul, kui töö tehakse konsultandi abiga. Kui kohalik omavalitus ei panusta piisavalt planeeringu sisulisse koostamisse ja mõjude hindamisse, ei suuda väljastpoolt tulev konsultant vajalikul määral arvestada kohapealsete vajaduste ja võimalustega ning see võib seada ohtu eesmärgi saavutamise. Lõplik üldplaneeringu kvaliteedi eest vastutaja ja planeeringu elluviija on alati kohalik omavalitsus, seda ka konsultandi kasutamisel.

Planeerija pädevus

Üldplaneeringu koostamisel planeerijale seatavad miinimumnõuded tulenevad planeerimisseadusest. Nimelt peab kohalik omavalitsus tagama, et üldplaneeringu koostab planeerija, kellel on asjakohane erialane kõrgharidus ja piisav töökogemus või vastav kutse. Lisaks tuleb mõelda läbi, kas konkreetse üldplaneeringu koostamiseks on vajalik planeerijale lisaks seadusest tulenevatele miinimumnõuetele seada veel täiendavaid planeeringu eripärast tulenevaid pädevusnõudeid. Hanke korral tuleb pädevusnõuded hankedokumentides välja tuua.

Planeeringu koostamine on meeskonnatöö. Seega tuleks läbi mõelda, millise pädevusega ja milliseid spetsialiste (sh nt GIS-analüütik-kartograaf) on vaja täiendavalt kaasata.

Mõjude hindaja pädevus

Asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste, majanduslike ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamiseks, v.a KSH osas, ei ole pädevusnõudeid õigusaktidega sätestatud. Seega peab kohalik omavalitsus ise seadma pädevusnõuded asjakohase mõju hindaja(te)le tuginedes konkreetse planeeringu ja asjakohase mõju hindamise sisule.

KSH läbiviimisel KSH juhteksperdi minimaalsed pädevusnõuded tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS). Kui kohaliku omavalitsuse ametnik või teenistuja vastab KeHJS-is sätestatud juhteksperdi pädevusnõuetele, võib ta olla KSH juhtekspert.

Eeldatavalt pole KSH juhtekspert pädev hindama ainuisikuliselt kõiki olulisi mõjusid ning seetõttu võib olla vajadus täiendavalt asjatundjaid kaasata. Juhteksperdi nõuetele vastavust kontrollib üldplaneeringu koostamise korraldaja. Seega on vajalik läbi mõelda, millistes valdkondades milliseid pädevusi on vaja olulise mõju hindamiseks. Hanke korral tuleb pädevusnõuded hankedokumentides välja tuua.