Kas üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule tuleb koostada lähteseisukohad ja korraldada eskiislahenduse tutvustus?

Vastus:

Planeerimisseadus (PlanS) näeb ette tavaregulatsioonist erineva menetluse juhul, kui detailplaneering muudab üldplaneeringu põhilahendust. Viimasel juhul sätestab PlanS § 142, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Planeeringut menetledes pole võimalik ära jätta ühtegi üldplaneeringu menetlustoimingut. See ei tähenda, et planeeringule tuleks koostada keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), kuid vastavalt PlanS § 124 lõikele 6 tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Juhul, kui eelhinnangu tulemusel otsustatakse KSH jätta algatamata, tuleb ikkagi järgida planeeringu koostamisel üldplaneeringu nõudeid. PlanS § 142 lg 2 sätestatud „välja arvatud koostöö ja kaasamise puhul“ tähendab seda, et juhul, kui üldplaneeringu menetluses viidatakse üldplaneeringu koostöö ja kaasamise sätetele, tuleb see asendada vastavate detailplaneeringu kohta käivate sätetega. Koostööd ja kaasamist reguleerib üldplaneeringu puhul PlanS § 76 ja detailplaneeringu puhul § 127, seega tuleb PlanS §-le 76 viidatud juhul asendada viide PlanS §-ga 127.

Piltlikult öeldes tuleb asendada üldplaneeringu regulatsioonis igal pool „üldplaneering“ sõnaga „detailplaneering“. Seega näiteks kui PlanS § 81 on ette nähtud, et tuleb küsida üldplaneeringu lähteseisukohtadele (ja kui koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis ka KSH väljatöötamise kavatsusele) ettepanekuid, siis üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul tuleb küsida detailplaneeringu lähteseisukohtadele ettepanekuid (ja kui koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine, siis ka KSH väljatöötamise kavatsusele).

PlanS § 142 lõike 4 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Sarnane säte on ka PlanS § 81 lõikes 3. Seega tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel küsida riigihalduse ministrilt täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate kohta infot pärast lähteseisukohtade koostamist ning enne detailplaneeringu eskiislahenduse valmimist ja avalikustamist (vt ka https://planeerimine.ee/kkk/taiendava-koostoo-ja-kaasamise-vajaduse-maaramine/).

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlemisel tuleb järgida kõiki üldplaneeringu menetlusetappe: kõigepealt tuleb koostada lähteseisukohad ja nende kohta küsida ettepanekuid, seejärel koostada planeeringu eskiislahendus. PlanS § 82 sätestab nõuded üldplaneeringu eelnõu ehk eskiislahenduse  (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avalikule väljapanekule, seega tuleb ka üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul korraldada eskiislahenduse (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avalik väljapanek vähemalt 30 päeva, mille jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) kohta arvamust. Detailplaneeringu eskiisi (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avaliku väljapaneku teates tuleb avaldada planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir, ja suurus ning tutvustada lühidalt planeeringu sisu ja planeeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid olulisi mõjusid, sealhulgas märkida olulisemad kavandatavad muudatused võrreldes olemasoleva olukorraga. Eeltoodu ei eelda kõikide muudatuste üksikasjalikku käsitlemist, vaid planeeringu koostamise korraldaja hinnangul olulisemate muudatuste väljatoomist. Oluline on märkida ära üldplaneeringus tehtavate muudatuste ulatus.

PlanS § 83 sätestab nõuded üldplaneeringu (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avaliku väljapaneku tulemuste avalikule arutelule, seega tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul korraldada eskiislahenduse avaliku väljapaneku (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) tulemuste avalik arutelu. Arutelul tutvustab planeeringu koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab planeeringu koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele planeeringut käsitlevatele küsimustele.

PlanS § 84 sätestab nõuded üldplaneeringu (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamisele. Eskiislahenduse (ja vajadusel KSH aruande eelnõu) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehakse üldplaneeringut muutva detailplaneeringu seletuskirjas ja joonistel vajalikud muudatused.

Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskirja kohaselt aitab planeeringu eskiislahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine enne planeeringu kooskõlastamist koostöötegijatega tagada Ruumilise planeerimise hartas ehk Torremolinose hartas toodud põhimõtte järgimist, mille kohaselt peab elanikkond olema kaasatud planeerimisprotsessi võimalikult varajases staadiumis. Kooskõlastatavate isikute ja asutuste puhul saab eskiislahenduse tutvustamist lugeda eelnevalt tehtud koostööks.

Täpsemaid nõuded avaliku väljapaneku ja arutelu teadete ning kaasamise kohta tuleb vaadata planeerimisseaduse vastavatest paragrahvidest.