Kas Natura 2000 aladele detailplaneeringut koostades tuleb alati läbi viia keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang?

Vastus:

Planeerimisseaduse (PlanS) § 2 lõige 3 sätestab, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele (KSH) kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS). Vastavalt PlanS § 124 lõikele 6 tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, kui

  1. detailplaneeringu elluviimine eeldatavalt avaldab mõju Natura 2000 võrgustiku alale;
  2. detailplaneering koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks;
  3. detailplaneeringu lahendus sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepankut.

Tuginedes nii PlanS § 124 lõikele 6 kui ka KeHJS § 33 lõigetele 4 ja 5, tuleb juhtudel, mil detailplaneeringu elluviimine võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, igakordselt läbi viia eelhindamine ja kaaluda KSH vajalikkust.

Mõiste „eeldatavalt“ ei ole defineeritud planeerimisseaduses ega keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses, olles siiski samal ajal mõlemas seaduses läbivalt kasutusel (vt nt KeHJS § 21 või § 40 lg 4 p 6) ja tähistades võimalikku kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju. Samas tähenduses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 2001/42/EÜ (27. juuni 2001) ehk n-ö KSH direktiivis mõistet „tõenäoline“ (ingl k likely), tähistades samuti võimalikku keskkonnamõju, mis võib tegevusega kaasneda. Mõiste sisustamisel tuleb lähtuda Natura 2000 alade kaitse põhimõtetest, mille kohaselt saab tegevust kavandava strateegilise arengudokumendi heaks kiita alles siis, kui on kindlaks tehtud, et tegevusega ei mõjutata kahjulikult ala terviklikkust ja kaitse-eesmärke.

Natura aladele avalduva mõju võimalikkuse hindamisel planeeringute menetlemisel saab tugineda varem koostatud juhendmaterjalidele (vt nt „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“, MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing 2013 ja „Natura-eelhindamise juhis“, Keskkonnaamet 2012). 2012 aastal koostatud juhendmaterjalis on selgitatud, et eelhindamine tuleb teha juhul kui mõjualasse jääb Natura ala, seega tuleb eelhindamine teha ka juhul, kui planeeringuala võib mõjutada Natura ala.

Nii PlanS § 124 lg 6 kui KeHJS § 33 lg 6 rõhutavad, et KSH vajalikkust tuleb eeldatava mõju korral Natura aladele kaaluda eelhinnangu alusel – muid mehhanisme nimetatud seadused mõju tuvastamiseks või selle välistamiseks ette ei näe. Samadest sätetest tulenevalt tuleb enne KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse langetamist küsida seisukohti asjaomastelt asutustelt, sealhulgas kindlasti Keskkonnaametilt.

Seega tuleb juhul, kui planeeringuala paikneb Natura 2000 alal või kui Natura 2000 ala jääb planeeringuala mõjualasse (mõjuala ulatus sõltub kavandatavast tegevusest), igakordselt läbi viia nõuetekohane eelhindamine ja enne KSH algatamist või algatamata jätmist küsida asjaomaste asutuste, sh Keskkonnaameti seisukohti.