Milline on kohaliku omavalitsuse pädevus hinnata, kes on planeerija?

Vastus:

Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist:

  • geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega isik või
  • vastutava spetsialisti taseme – arhitektuuri või maastikuarhitektuuri – kutsetunnistusega isik või
  • isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse.

Seda sätet tuleb vaadata koosmõjus planeerimisseaduse § 4 lõikega 5, mis sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja tagab arvestades planeeringu liiki ja eesmärki, et planeeringu koostab planeerija, kes on

  • asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega isik või
  • vastava kutsega isik.

Kogu regulatsiooni sätestamise eesmärk olnud tagada planeeringute kvaliteet: kui planeeringut koostab pädev isik, võib eeldada ka planeeringu ja planeerimise kvaliteeti. See on üks kvaliteedinõuetest, neid leidub planeerimisseaduses veelgi. Mida ühelt planeerijalt nõutakse, seda saab lugeda ruumilise keskkonna planeerija kutsestandardist: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10424926.

Need isikud, kellel kutset pole, peavad tõestama, et neil on geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri ehk asjakohase eriala magistritasemele vastav kõrgharidus. Seega peab tal olema ette näidata kooli lõpetamise diplom. Lisaks hindab planeerimisalase tegevuse korraldaja, kas isikul on ka piisav töökogemus. Seega tuleb üld- ja detailplaneeringute puhul kohalikul omavalitsusel hinnata planeeringu liigist ja eesmärgist lähtuvalt, kas isiku haridus ja kogemus on piisavad, et konkreetset planeeringut koostada või konkreetsel töökohal töötada. Kui planeerija pädevus pole tagatud, võib see osutuda oluliseks veaks planeeringu koostamisel.

Planeerijaks olemise nõue on täidetud ka juhul, kui isik on taotlenud ruumilise keskkonna planeerija kutse Planeerijate Ühingust. Sel juhul omavad nii haridus kui kogemus tähtsust kutse taotlemisel: http://planeerijad.ee/kutse/. Lisaks ruumilise keskkonna planeerija kutse saanutele on õigus planeeringuid koostada ka arhitekti ja maastikuarhitekti vastava taseme kutse saanud isikutel. Sarnaselt hindavad isiku haridust ja kogemust kutse andmisel ka Arhitektide Liit ja Maastikuarhitektide Liit. Seepärast ei pea kohalik omavalitsus vastava kutse olemasolul enam ise uuesti planeeringu koostaja või koostamise korraldaja haridustaset ega kogemust hindama.

Kõik kutse saanud isikud on Kutsekoja kodulehelt leitavad. Kutsete register asub siin: http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/valjastatudkutsed.