Kuidas hinnata, kes on pädev planeerija?

Vastus:

Planeerija definitsioon on toodud planeerimisseaduse § 6 punktis 10. Selleks, et isik loetaks planeerijaks, on tarvis, et ta vastaks ühele kolmest kriteeriumist.

Esiteks loetakse planeerijaks isik, kes on saanud geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrghariduse. Seega piisab kooli lõpetamise diplomist. Kogemuse piisavust hindab planeerimisalase tegevuse korraldaja.

Teiseks võib isikul olla vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistus. See tähendab seda, et kui isik sõltumata nõutud haridusest ja selle tasemest on saanud arhitekti või maastikuarhitekti volitatud 7. taseme kutse (geograafidel kutse andmist ei toimu), siis need isikud loetakse vastavaks planeerijale esitatud nõuetele. Nõutud haridust ja töökogemust hinnatakse kutse välja andmisel.

Arhitekti kutse taotlemisest: http://www.arhliit.ee/kutse_andmine/kval_omistamine/

Maastikuarhitekti kutsest: http://www.maastikuarhitekt.ee/kutsetunnistus

Kolmandaks võib isik olla taotlenud ruumilise keskkonna planeerija kutse Eesti Planeerijate Ühingust. Ka sel juhul omab haridus tähtsust kutse taotlemisel http://planeerijad.ee/kutse/ ja seda hindab vastav komisjon.

Oluline on planeerija definitsiooni lugeda koos planeerimisseaduse § 4 lõikega 5, mis sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja (üld- ja detailplaneeringute puhul kohalik omavalitsus) tagab, et planeeringu koostab arvestades planeeringu liiki ja eesmärki

  • asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või
  • vastava kutsega isik.

Piisav töökogemus omab erilist tähtsust nende puhul, kellel pole vastavat kutset, sest kutse andmisel on töökogemus juba arvesse võetud.