Kuidas selgitada välja, kas ehitis on olulise avaliku huviga rajatis, mille püstitamiseks on vajalik koostada detailplaneering?

Vastus:

Planeerimisseadus sätestab § 125 lõikes 1, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas nõutav linnades, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise, näiteks staadioni, golfiväljaku, laululava, motoringraja või muu olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Planeerimisseaduse eelnõu juurde koostatud seletuskiri annab viidatud sättele selgituse, et olulise avaliku huviga rajatis on ehitis, millest tulenev mõju ulatub mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas on suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht. Samuti saab olulist avalikku huvi eeldada suure külastajate hulgaga ehitiste puhul. Avalikku huvi saab eeldada, kui tegu on näiteks kohaliku arengu seisukohast olulise rajatisega, nagu laululava, spordistaadion vms rajatisega. Seega annab planeerimisseaduse eelnõu seletuskiri mitmeid aluseid, kuidas otsustada, kas rajatis on olulise avaliku huviga või mitte.

Seadusandja ei ole olulise avaliku huviga rajatisele andnud legaaldefinitsiooni, see on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb kohalikul omavalitusel kui planeerimislase tegevuse korraldajal igakordselt sisustada. Oluline on vaadelda erinevaid aluseid koosmõjus ja kaaluda neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja eesmärkidele.

  1. Avaliku huviga rajatise mõiste sisustamisel peab kohalik omavalitsus analüüsima rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja kestvust. Juhime tähelepanu, et mõju võib olla laiale avalikkusele huvi pakkuv eelkõige siis, kui mõju ulatub kinnistupiirist kaugemale ehk rajatis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku mõju ei saa eeldada juhul, kui mõjutatud on ainult asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed, need võivad tuleneda mitte ainult rajatisest endast, vaid kaasneda nt visuaalse, liiklus- või loodusmõjuna.
  2. Kindlasti on oluline analüüsida, milline on üldsuse huvi rajatise ehitamise vastu. Olulise avaliku huviga rajatiseks võib pidada selliseid rajatisi, mis pälvivad avalikkuse tähelepanu oma erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid on varem ehitatud ja on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis.
  3. Teatud ehitised on loetud kõrgendatud ohuga ehitisteks. Kõrgendatud ohu mõiste on toodud korrakaitseseaduses, kuid eelduslikult on kõrgendatud ohuga ehitised sellised, mis on ohtlikud elule ja tervisele või millest võib tekkida suur keskkonnakahju.
  4. Suur külastajate hulk on veel üks märksõna, mis võib iseloomustada olulise avaliku huviga rajatist. Kindlasti ei ole iga rajatis, mida külastavad rahvahulgad, vajalik määratleda olulise avaliku huviga rajatiseks, sest lisaks rahvahulga suurusele peaks analüüsima ka külastusaja kestvust, korduvust ja tihedust. Nendest parameetritest tingituna võib rajatis vajada lisaks ehitamisele ka muude korralduslike küsimuste lahendamist, mis kaasnevad rajatise külastatavusega.

Kui eelduslikult kaasneb rajatise rajamisega oluline avalik mõju, on seadusandja näinud võimaluse, et rajatise püstitamisele eelneb detailplaneeringu menetlus. Detailplaneeringu koostamisel on võimalik tasakaalustada erinevaid huve, sealhulgas nii avalikke kui erahuvisid. Seetõttu on olulise avaliku mõju ilmnemisel detailplaneeringu koostamine just sobilik protsess, kus saab juba varases staadiumis kaardistada erinevate osapoolte huvid ning nägemused nimetatud rajatise osas.

Sellised planeerimisalased otsused eeldavad erinevate huvide, väärtuste ja mõjude kaalumist ning kaalutluse tulemuse põhjendamist. Detailplaneerimist puudutavate kaalutlusotsuste tegemine on kohaliku omavalituse ülesanne, seega on otsuse tegemine kohaliku omavalitsuse pädevuses.