Millal võib detailplaneeringut algatades jätta keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamata?

Vastus:

Detailplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud planeerimisseaduse (PlanS) § 125. Eelkõige tuleb detailplaneering koostada juhul, kui soovitakse  ehitusloakohustuslikke hooneid rajada või neid üle 33% suurendada (vt PlanS § 125 lg 1). Lisaks on seaduses sätestatud, et detailplaneering tuleb teha ka juhul, kui soovitakse rajada olulise avaliku huviga rajatist (OAHR) või olulise ruumilise mõjuga ehitist (ORME). ORME definitsiooni ei ole seaduses antud, kuid planeering tuleb koostada juhul, kui ehitis on Vabariigi Valitsuse määruse nimekirjas: https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006. OAHR on määratlemata õigusmõiste, mille sisustamiseks oleme portaalis planeerimine.ee andnud järgneva soovituse: https://planeerimine.ee/kkk/kas-ehitis-on-olulise-avaliku-huviga-rajatis/. Lisaks võib kohalik omavalitsus oma üldplaneeringuga sätestada nii detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid kui ja juhtumeid (vt PlanS § 125 lg 2).

Üldjuhul, kui detailplaneering koostatakse üldplaneeringu elluviimiseks (vt PlanS § 124 lg 4), ei eeldata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist. PlanS § 124 lg 6 sätestab, et eelhinnang tuleb anda ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist 1) detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, 2) ORME nimekirja kuuluva ehitise ehitamiseks ja 3) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisel.  Eelhinnangu otsuse tegemisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning KeHJS § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Nimetatud juhtudel on kohustuslik koostada eelhinnang ja selle põhjal otsustada, kas algatada KSH või mitte. Juhul, kui koos detailplaneeringu koostamisega viiakse läbi ka KSH, tuleb lähtuda üldplaneeringu menetlusreeglitest (vt https://planeerimine.ee/static/sites/2/dp_kohane_kshga.pdf ja https://planeerimine.ee/static/sites/2/dp_muutev_kshga.pdf).

Pole oluline, kuidas on jõudnud järeldusele, et KeHJS § 6 lg 23 alusel võib jätta eelhinnangu tegemata. Samas selgitame KeHJS § 6 lõiget 23 (jõust 13.07.2017).

KeHJS § 6 lg 23 sõnastus on järgmine: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud eelhinnangu võib jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 21 reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala.“ KeHJS § 6 lõiked 2 ja 21 (+ § 6 lg 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“) sätestavad, millal tuleb teha eelhindamine ja kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust. Nendest tuleb lähtuda ka KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel, kuna PlanS ja KeHJS KSH regulatsioon viitavad samuti KeHJS §-le 6.

KeHJS § 6 lg 23 eesmärk on suurendada õigusselgust. Siin tuleb arvestada, et kui KeHJS ja/või PlanS kohaselt teha tuleb eelhindamine ja kaaluda KMH/KSH algatamise vajalikkust, siis seda tuleb endiselt kindlasti teha ehk KeHJS § 6 lg 23 seda kohustust ei muuda ega vähenda.

KeHJS § 6 lg 23 mõte on rõhutada seda, et kui KeHJS ja PlanS järgi ei tule teha eelhindamine ning kaaluda KMH/KSH algatamise vajalikkust, siis eelhinnangut ja KMH/KSH algatamise või algatamata jätmise otsust ei tehta. Samuti pole arendajal vaja esitada otsustajale KeHJS §-s 61 nimetatud teavet. KeHJS § 6 lg 23 on kirjutatud KeHJS-sse eelkõige seetõttu, et KeHJS § 6 lg 2 p 22 ja määruse nr 224 § 16 p 1 lõppevad punktiga „muu tegevus, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju“, mille puhul on olnud vaidlusi, kas selle punkti alusel tuleb teha eelhindamine ka KeHJS-s ja määruses nr 224 nimetamata tegevuste korral (ehk sisuliselt kõik tegevused, milleks nt vaja taotleda tegevusluba, kuid mida KeHJS ja määrus nr 224 ei nimeta). Oleme olnud seisukohal, et ei tule teha, vaid „muu tegevus“ annab võimaluse teha eelhinnang ja KMH algatada ka KeHJS § 6 lõike 2 ja määruses nr 224 nimetamata tegevuste (sh väiksemate künniste) korral, aga ei kohusta alati selleks. Kuid kui vaja ja põhjendatud, siis ikka. Kõiki olukordi ei suudeta ette näha, seetõttu ongi KeHJS ja määrus nr 224 jäetud lahtiseks. Selle põhimõtte ja seisukoha rõhutamiseks ongi KeHJS § 6 lg 23.

Kui aga KeHJS ja PlanS alusel tuleb teha eelhindamine ja kaaluda KMH/KSH algatamise vajalikkust, siis seda tuleb teha ja vormistada KSH otsus koos eelhinnanguga (DP algatamise otsusega koos nt). Kirja tuleb panna õiguslikud alused ja sisulised põhjendused. Ja kui ei tule teha eelhindamist ja kaaluda KSH algatamise vajalikkust, siis oleks mõistlik DP algatamise otsuses see asjaolu välja tuua (koos õigusakti viidetega, et DP ei kuulu nende alla, mis nõuaks eelhinnangut).