Kas on vajalik detailplaneeringu lähteseisukohtade koostamine?

Vastus:

Lähteseisukohtade legaaldefinitsioon on antud planeerimisseaduse (PlanS) § 6 punktis 12: planeeringu lähteseisukohad on planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest.

Lähteseisukohtade mõistet kasutatakse planeerimismenetluse varajases etapis, kui planeeringu koostamise korraldaja hakkab alles välja selgitama planeeringu koostamiseks olulisi küsimusi. Lähteseisukohad on järgmine ning põhjalikum etapp pärast planeeringu algatamist.

Lähteseisukohtade koostamine planeerimisel on sätestatud kohustuslikuna nii üldplaneeringu menetluses (vt PlanS § 81) kui ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetluses (vt PlanS § 100), samas detailplaneeringu menetluses neid märgitud pole. Kindlasti tuleb lähteseisukohad koostada sellise detailplaneeringu puhul, mis on üldplaneeringut muutev ja/või millele tehakse keskkonnamõju strateegline hindamine, sest siis järgitakse koostamisel üldplaneeringu menetlust.

Üldplaneeringu kohase detailplaneeringu puhul otsustab kohalik omavalitsus, kas ta soovib lähteseisukohti koostada või mitte, seadusest tulenev kohustus selleks puudub.