Arhitektuuritingimused ka arhitektuursed tingimused (PlanS) või arhitektoonilised tingimused on üldplaneeringu alusel või kehtestatud detailplaneeringuga terviklahenduse elluviimiseks antavate tingimuste osa mis moodustab lahutamatu terviku ehitise arhitektuurilahenduse teostamiseks vajalike ehituslike ja kunstiliste tingimustega. Projekteerimistingimustega ei anta arhitektuurseid, ehituslikke ja kunstilisi tingimusi kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks.
Arhitektoonika (vanakreeka keeles ἀρχιτεκτονική ’ehituskunst’) on ehitise kui kunstiteose konstruktsiooni ehk tarinduse seaduspära, ehitise põhiliste ja teisejärguliste, kandvate ja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm, millel on iluväärtus; ehitise kui kunstiteose ülesehitus ja struktuuriliste seaduspärasuste kunstiline väljendus. (Allikas: EE I kd lk 290)
Digioskused on infotehnoloogia kasutamise ja digisisu loomise oskused. Digioskused jagunevad kolmeks: digipädevus, erialased digioskused ja infotehnoloogia lahenduste loomise oskus. (Allikas: Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035)
Disainipädevus on võime asjatundlikult ja vastutusvõimeliselt disainida kasutajakeskseid ja keskkonnasõbralikke lahendusi, samuti rakendada disainiprotsessi töövahendeid (sh disainmõtlemine) nii ettevõtluses kui ka avalikus ja vabasektoris. Disainipädevus on intellektuaalne kapital, mis aitab luua toodetele, teenustele jt lahendustele lisandväärtust. Disainipädevus kätkeb lisaks analüütilistele jt oskustele muuhulgas ka kunstilist ekspertiisi. (Allikas: Kultuuriministeerium, võttes aluseks rahvusvaheliste disainipoliitikate määratlused)
Ehitise eskiis on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda planeeringute, projekteerimistingimuste ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult arvestav terviklik ruumiline lahendus. (Allikas: Tallinna Linnavalitsuse 16.06.2021 määrus nr 19 Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas)
Elurikkus – erinevate elusorganismide rohkus maismaa- ja veeökosüsteemides ja neid hõlmavates ökoloogilistes kompleksides; see sisaldab ka liigisisest, liikide vahelist ja ökosüsteemide vahelist mitmekesisust. Elurikkuse komponendid on ökosüsteemid, elupaigad/kasvukohad, liigid, isendid (genotüübid). (Allikas: Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018)
Hoonestuslaad on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise suhtes või krundil.
Kaasav disain (ka universaalne disain, disain kõigile) on toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Vt ka ligipääsetavus. (Allikas: Sotsiaalministeerium)
Konsultatsiooniettevõte konsultatsiooniteenust pakkuv sõltumatu kasumit taotlev ettevõte (või ühisettevõte/konsortsium)
Maastikuanalüüs peaks lisaks olemasoleva ruumilise keskkonna analüüsile kindlasti jälgima ka maastiku ajaloolist, nii inimtekkelist kui looduslikku, kujunemist. Samuti on oluline silmas pidada, kuidas konkreetse maastikuga suhestub seda kasutav inimene – millised on maastikuga seotud mälestused ja olulised sündmused, kuidas inimene maastikku tajub, milleks ta seda kasutab ja vajab. (Allikas: Pirel Pallase – uuringu koostamise käigus)
Landlord tüüpi sadam – sadamatüüp, kus sadam on maaomanik ja ise sadamateenuseid ei osuta. Maaomanik-sadam tegeleb sadama infrastruktuuri (kaid, platsid, juurdepääsuteed) haldamise, parendamise ja arendamisega ning tagab ohutu navigatsiooni sadama veealal ehk akvatooriumis.
Ligipääsetavus on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt. Vt ka kaasav disain. (Allikas: Riigikantselei)
Linnalise asustusega ala – (vt ka tiheasum) on maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks sobilik ala. Seda iseloomustavad asustuse kompaktsus – nii olemasoleva hoonestuse tihedus (määratletud tiheasustusega paikkondadena), maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, kompaktsele asustusele omased puhkealad jms), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning mitmesuguste teenuste ja töökohtade olemasolu.
Planeerimiskonsultant on ekspert, kes pakub planeeringu koostamise konsultatsiooniteenust, harilikult konsultatsiooniettevõtte kaudu. Planeerimiskonsultant valmistab näiteks ette planeeringumaterjale ning planeeringulahenduse ettepanekuid, nõustab planeeringulahenduse koostamisel planeerimisametnikku. (Allikas: Ruumilise planeerimise roheline raamat. Rahandusministeerium 2020.)
Planeerimismeeskond on planeerimiskonsultandi moodustatud valdkonnaekspertide rühm, kes panustab sisuliselt detailplaneeringu koostamisse.
Planeeringu põhilahendus – planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise.
Roheala – loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala tiheasulas, sh linnametsad; pargid; haljakud (väiksemad haljasalad, nt tänavaäärsed haljasribad, haljastatud ristmikualad), aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad jt taimkattega alad; vastand paljastu või ka paljak (haljastuseta väljak). (Allikas: Säästva arengu sõnaseletusi. SEI Tallinn http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=619)
Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne pidev protsess, mis sünnib eri sektorite ja paljude osapoolte valdkondade üleses koosmõjus. Ruumiloome kui teadvustatud tegevuse põhieesmärk on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda. Ruumiotsus on ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus, sh riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste tehtavad otsused. Ruumipädevus on asjatundlikkus ja vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. (Allikas: Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Ruumiloome)
Sidus ühiskond on käesoleva arengukava käsituses selline ühiskond, kus kõik Eesti inimesed, sh eri emakeele ja kultuuritaustaga, vastastikku aktsepteerivad üksteist ja peavad üksteisest lugu, tunnevad ühtekuuluvustunnet, teevad koostööd ja sh saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult, suhtlevad omavahel ja moodustavad sotsiaalseid võrgustikke. (Allikas: Sidusa Eesti arengukava)
Sinine võrgustik e sinivõrgustik – rohevõrgustiku koosseisu kuuluvad veeökosüsteemid ja nende kaldaalad, mis sisaldavad järvi, jõgesid, ojasid jt ökoloogiliselt toimivaid veekogusid. (Allikas: Rohevõrgustiku planeerimisjuhend, 2018)
Ühekrundiplaneering (ühe krundi detailplaneering) on ühele maatükile koostatud detailplaneering, milles ümbritseva maa-ala analüüs ja seoste käsitlus jääb väheseks ja formaalseks. Vastavuse puhul üldplaneeringule ja avaliku huvi puudumisel on sisuliselt tegu naabritega projekteerimistingimustes kokku leppimise menetlusega. Võtmepädevused on Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes käsitletud pädevused ehk kirjaoskuspädevus, mitmekeelsuspädevus, matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus, digipädevus, enesemääratlus-, sotsiaalne ja õpipädevus, kodanikupädevus, ettevõtlikkuspädevus, kultuuriteadlikkuse ja kultuurilise eneseväljenduse pädevus. (Allikas: Euroopa Liidu Nõukogu soovitus võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, 2018).