Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Planeeringute andmekogu juhendid
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Hiiu mereala ruumianalüüs
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
  5. 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
  6. 4.2.2. ETTEPANEKUD

4.2.2. ETTEPANEKUD

Detailplaneeringu ülesannete lahendamise detailsuse määramisel tuleb lähtuda põhimõttest, et detailplaneering on ehitusprojekti koostamise alus.

Teemasid, mis on mõistlik lahendada projekteerimisel, ei pea detailplaneeringus käsitlema rohkem kui projekteerimise aluseks olevate tingimuste määramiseks vajalik.

Samas peaks olema detailplaneering piisavalt põhjalik, et kui asutakse detailplaneeringut ellu viima, ei oleks tarvis hakata otsima võimalusi selle täpsustamiseks läbi projekteerimistingimuste.

Vastavalt vajadusele on võimalik väiksemale maa-alale koostada üldplaneering või selle osa-või teemaplaneering üldiste pikaajalise ruumilise arenguga seotud teemade käsitlemiseks, ning ulatuslikumale maa-alale omakorda detailplaneering hoonestuse ja ruumi kasutuse üksikasjalikumaks läbitöötamiseks kogukonnale avalikku huvi pakkuvas ulatuses ja teemade lõikes. Otstarbekas võib olla ka planeerimisotsuste ettevalmistamist toetava töömaterjalina õiguslikult mitte siduvate struktuurplaanide või hoonestuskavade koostamine analüüsi vajavate teemade kaupa . Selliste kavandite koostamist seadus ei reguleeri, kuid need peavad olema avalikkusele kättesaadavad, nende sisu ja staatus peab olema arusaadav ja neid ei tohi rakendada kohustuslikena.

Detailplaneeringute koostamise vajadust vähendab kui üldplaneeringu koostamisel pöörata rohkem tähelepanu ehituskeeluvööndite ulatusele ja nende vähendamise vajadusele. Ehituskeeluvööndit saab vähendada ainult üld- või detailplaneeringuga. Juhul kui seda ei ole üldplaneeringus tehtud, tuleb mh ka väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega ala algatada ehituskeeluvööndi vähendamiseks nn ühekrundiplaneering. Kohaliku omavalitsuse eesmärgiks on tagada, et kõigil üldplaneeringus ehitamiseks ette nähtud aladel oleks võimalik ehitada ilma, et ehituskeeluvööndi vähendamist oleks vajalik täiendavalt taotleda läbi detailplaneeringu koostamise. Arvestada tuleb, et detailplaneeringu koostamise kohustus tekib ka ranna kindlustusrajatisele, tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale ning ka avalikult kasutatavale (jalg)teele, juhul kui nende kavandamise võimalus ehituskeeluvööndisse on üldplaneeringus märkimata.

Detailplaneeringu lähteseisukohad.

Kuigi planeerimisseadus ei näe otsesõnu ette detailplaneeringu puhul ette lähteseisukohtade või esialgse eskiisi koostamist, on kohalikel omavalitsustel tungivalt soovitav vähegi keerukamatel juhtudel seda siiski teha. Seda eriti juhtudel, kui sõlmitakse haldusleping detailplaneeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üleandmiseks. Lähteseisukohtade kaudu on võimalik esitada olulisi linnaehituslikke tingimusi, mis lähtuvad planeerimise põhimõtetest ning vajadusel avavad asukohapõhiselt üldplaneeringu tingimusi.1Näide: Hoonestus integreerida sujuvalt rohealaga, hoonetest rohekoridori poole maa-alusele korrusele viivaid avatud panduseid ja parklaid mitte kavandada, pandused kavandada hoonesse. Rohekoridori poolses küljes lahendada sujuv üleminek maa-aluse korruse ja roheala vahel, sealjuures kavandada hoonesisesed pandused selliselt, et säiliks võimalikult hea side eluruumide ja rohekoridori vahel. Maa-aluste parklakorruste kavandamisel lähtuda põhimõttest, et maapinnast kõrgemale kui 1,0 m ei või ulatuda enam kui 50% kavandatud maa-alustest hoonemahtudest – selline lähteseisukoht kirjeldab linnaruumi kvaliteeti ja on samas piisavalt üldine, et võimaldada erinevaid lahendusi.

Lähteseisukohad on suunatud eelkõige ruumilise keskkonna planeerijale kvaliteetse terviklahenduse kujundamiseks, aga ka avalikkusele, et teavitada detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekus esitatust ja detailplaneeringu eesmärkide koosmõjust.

Kohalikul omavalitsusel on soovitav kirjeldada lähteseisukohtades muuhulgas detailplaneeringu koostamise üldtingimusi koos viidetega kehtivatele alusdokumentidele, mis tuleb planeeringute koostamisel aluseks võtta.2Näide: Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded Saaremaa vallas.

Lähteseisukohad on otstarbekas anda algatamise korralduses, kuna sageli delegeeritakse planeeringu koostamine huvitatud isikule. Heast halduse tavast lähtuvalt ei ole õiglane kui tingimused esitatakse pärast kohustuste võtmist.

Lähteseisukohtade andmisel tuleb jälgida, et need oleks eesmärgipärased, vajalikud ja vastaksid detailplaneeringu üldistusastmele. Vältida tuleb üldplaneeringu või teiste kehtivate õigusaktide tingimuste formaalset kordamist, samuti liiga detailsete või detailplaneeringu reguleerimisalast väljapoole jäävate tingimuste esitamist.3Näide: Kavandada kaugkütte piirkonnas soojavarustuse lahendus kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirihinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus“ – selline lähteseisukoht ei ole vajalik, sest soojavarustuse lahendamise kohustus tuleneb seadusest ning volikogu määrus on täitmiseks kohustuslik ka ilma seda tingimuseks seadmata;
Näide: Määrata …[aadress]… hoone reaalosadeks jagamise tingimused – selline lähteseisukoht ei ole kohane, kuna detailplaneering ei saa olla hoone reaalosadeks jagamise aluseks.

Kaaluda lähteseisukohtade dokumendi ülesehitust, mis koosneb lepingutega sarnaselt üldtingimustest ja eritingimustest. Üldtingimustele, mis sisaldavad kehtivate arengudokumentidega arvestamise kohustust ning toimingute ja alusdokumentide üldist loendit saab lähteseisukohtades viidata. Eritingimused sisustatakse konkreetselt koha, objekti ja taotluse põhiselt.

Planeerimiskonsultandil on soovitav mitte sõlmida huvitatud isikuga lõplik planeeringu konsulteerimise leping või kolmepoolne haldusleping huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsusega enne, kui kohalik omavalitsus on sõnastanud detailplaneeringu koostamise eesmärgi ja lähteseisukohad.

Detailplaneeringute koostamisel tuleb nende piiratud ruumilise ulatuse tõttu suuremat tähelepanu pöörata mõjuala analüüsile. Kohalik omavalitsus peaks planeeringu lähteseisukohtades seadma lähiala analüüside sisule ja käsitlemist vajavatele teemadele täpsemad nõuded lähtudes asukoha eripärast (juurdepääsud, hoonestuslaad, puhkealade kättesaadavus jm). See võimaldaks detailplaneeringu koostamisel arvestada suurema piirkonnaga, jäädes samal ajal detailplaneeringu koostamisel kaalutud ulatusega maa-ala juurde.

Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramise temaatikat tuleb käsitleda vähem formaalselt ja laiemalt koos liiklusohutuse ja turvalisuse üldise suurendamise sisuliste meetmetega. Teema käsitlus on kogu maailmas pidevas arengus ning nimetusest lähtumine ei ammenda selle sisu. Olemasolevat kuritegevuse riskide vähendamise juhendmaterjali täiendavad hilisemate projektide käigus valminud juhised4Turvaline elukeskkond https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/turvaline-elukeskkond/, mis annavad sisuliselt täpsemad suunised ülesande lahendamiseks, et väheneks formaalsus ning tõuseks sisuline kvaliteet.

FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on oktoober 16, 2022

Doc navigation

← 4.2.1. VÄLJAKUTSED

Hetkel populaarne

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurssPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Ruumilise planeerimise osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Planeeringute andmekogu juhendid
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Hiiu mereala ruumianalüüs
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar Accessibility Tools

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurustSuurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurustVähenda teksti suurust
  • Must valgeMust valge
  • Suurendatud kontrastsusSuurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvidPööratud värvid
  • Hele taustHele taust
  • Esiletõstetud lingidEsiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftidLihtsad šriftid
  • Läheta Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!