Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitus
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
  5. 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
  6. 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS

6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS

Kas detailplaneeringu lahenduse hindamisel kasutada nii mõistet ajakohane kui ka asjakohane? Mida tähendab asja- ja ajakohasus?

Asjakohasus – vastab üldisematele või lähialal kehtivatele planeeringutele, lahenduse sisulistele eesmärkidele, ruumilise keskkonna, avalikkuse ja planeeringust huvitatud isiku ootustele.

Ajakohasus – on kooskõla kehtivate seaduste ja normidega ning lahenduste vastavus tänastele tehnoloogilistele ja ruumilistele vajadustele, ühiskondlikele väärtustele, loodusväärtustele ja sotsiaalmajanduslikele oludele. Kui soovid, elu ning kõrgemalseisvad planeeringud ja õigusaktid on muutunud, siis on planeering vananenud ja ei ole enam ajakohane.

Praktikas ei ole detailplaneeringu lahenduse asjakohasuse ja ajakohasuse eristamine selgelt välja kujunenud. Tuleb kaaluda, kas nende eraldi käsitlemine on otstarbekas. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine on nii planeerimispraktikas kui seadusandluses laia kaalutlusruumiga menetluskäik, mistõttu võib asja- ja ajakohasuse erinevalt tõlgendamine praktikas kaasa tuua veelgi enam segadust. Määratlused on omavahel läbi põimunud ja kohanduda võivad mõlemad või üks neist. Neid mõisteid kasutades on vajalik igakordselt täpsustada, mida selle all mõeldakse.

Soovitav on eelistada asjakohasuse mõiste kasutamist ja käsitleda ajakohasust selle ühe osana. Teisel juhul tuleb mõlemale mõistele anda väga selged sisuselgitused, sest nende sisu ei pruugi olla kõikide jaoks üheselt mõistetav ja ka omavahel eristatav. See teema vajab jätkuvat arutelu.

Detailplaneeringu asjakohasust tuleb hinnata kindlas aegruumis. Ajas võivad muutuda kaalutlused, mille alusel kohalik omavalitsus oma territooriumil ruumilist arengut suunab. Seetõttu ei ole detailplaneeringu kehtivus ja selle elluviimise asjakohasus omavahel võrdsed määratlused.

Ruumiline planeerimine on aja – ja kohakeskne, ehk iga planeeritav ala on ainulaadne oma paiknemise poolest, mille ainukordsus on omakorda seotud kindla ajahetkega. Lähiümbrus mõjutab planeeritavat ala erinevalt nii ehitiste kui looduskeskkonna poolest. Puudutatud kogukonnal on erinevad ootused sotsiaalsele, kultuurilisele ja ruumilisele keskkonnale. Asjakohasuse hindamisel peab arvestama piirkondlike erinevustega üle Eesti. On suur vahe, kas kavandatav hoone asub tihedas linnakeskkonnas või omaette maalise iseloomuga asustuses, näiteks Tartu vanalinnas võib olla asjakohane mingi detailplaneeringu aspekt, mis ei ole seda Tüki küla hajaasustuses.

Millise ajaperioodi jooksul planeeringu kehtestamisest on planeeringust huvitatud isikul, sh maaomanikul õiguspärane ootus planeeringu elluviimiseks kehtestatud kujul ja mis hetkest ei saa huvitatud osapoolel olla enam täit kindlust, et tal on võimalus detailplaneeringut kehtestatud kujul ellu viia? Planeerimisseadus ütleb, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist võib kaaluda viie aasta möödudes kui detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Seda võib teha ka varem , kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib detailplaneeringu elluviimisest loobuda.

Võib küsida, kas kohalik omavalitsus peab üle hindama või võib üle hinnata viie aasta möödudes, kas detailplaneering on enam asjakohane? Kas avalikkusel on õigustatud ootus, et kohalik omavalitsus kaalutleb alati viie aasta möödudes, miks detailplaneeringut pole asutud ellu viima ja kas see vastab enam ruumilistele ootustele?

Praktika näitab, et kohalik omavalitsus üldjuhul ei soovi vastu maaomaniku tahtmist detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust alustada. Detailplaneeringu asjakohasuse hindamise surve tuleb valdavalt maaomanikult, kes soovib loobuda kehtestatud kujul planeeringu elluviimisest. Valdav osa detailplaneeringutest tunnistatakse kas kogu ulatuses või osaliselt kehtetuks maaomanike taotluste alusel.

Eesti planeerimispraktika raamistik on eraõiguse keskne, mistõttu on kohalikul omavalitsusel juba enne protsessi algatamist ebakindlus oma kaalutlusotsuse jõusse ning maaomanikul seevastu enesekindlus, et eraomand koos kehtiva ehitusõigusega on puutumatu. Kohalik omavalitsus soovib vältida kehtetuks tunnistamise menetluse jõudmist kohtusse. Kuigi kohtupraktika järgi on kohalikul omavalitsusel head võimalused kohtus võita, on tegemist kohaliku omavalitsuse jaoks kurnava protsessiga, mis lisaks on poliitiliselt ebapopulaarne. Detailplaneeringute ülevaatamist pärsib ka kohaliku omavalitsuse halduskoormus, mistõttu ilma mõjuva põhjuseta – maaomaniku taotlus, kohaliku omavalitsuse enda vajadus lahendust muuta – aja- ja ressursimahukat menetlust ette ei võeta.

Detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isikul puudub selge arusaam, mis hetkel ei pruugi planeeringu elluviimine olla enam kindel. Kuigi planeerimisseadus sätestab mõistliku elluviimise alustamise ajana viis aastat, ei ole praktikas tunda, et peale lähiaastate möödumist väheneks asjaosaliste silmis kindlus, et detailplaneering kehtestatud kujul ellu viiakse. On selge, et kinnisasja omanikul tekib detailplaneeringu kehtestamise järgselt õigustatud ootused, kuid ka kohustused planeeringu elluviimisel. Omanikule ei saa kehtestatud kuid ellu viimata detailplaneering olla kinnisvara väärtuse pikaajaliseks tagatiseks.

Kaaluda tuleb selget määratlust, mis tõstaks huvitatud isiku teadlikkust, et aja möödudes võib detailplaneeringu elluviimise tõenäosus kahaneda. Näiteks võib planeeringu algatamise otsuste juures välja tuua et, nii nagu tihtilugu algatamise otsuse juurde lisatav kommentaar, et algatamine ei anna kindlust detailplaneeringu kehtestamisele, ei saa huvitatud isik olla kindel selles, et kehtiv detailplaneering on tähtajatult asjakohane. Mida varasemas staadiumis huvitatud isik sellest ja muudest asjakohasust mõjutada võivatest asjaoludest teadlik on, seda paremad on detailplaneeringu elluviimise eeldused.

Kohaliku omavalitsuse jaoks on seisvad detailplaneeringud kohati suureks probleemiks. Näiteks on maatükk pikalt mingi arenguplaani alla reserveeritud ja ka üldplaneeringuga on keeruline sinna midagi muud planeerida, kui ei ole selge omaniku soovi de ajakohasus. Vajadus on motivatsioonipakettide järele, mis sunniksid huvitatud isikut tegutsema ja detailplaneeringut ellu viima.1Näide: Soome praktikas antakse pärast detailplaneeringu kehtestamist mõistlik aeg selle elluviimiseks. Juhul kui selle aja jooksul pole detailplaneeringut ellu viidud, peab omanik iga aasta ette määratud summa eest kohalikule omavalitsusele lõivu maksma, sest olukord ei vasta kehtivale planeeringulahendusele ja elluviimise kavale. Seda lõivu maksab huvitatud isik seni kuni ta pole kehtivat detailplaneeringut ellu viinud või seda detailplaneeringut pole kehtetuks tunnistatud. Selline mehhanism aitab huvitatud isikul oma arenguplaanid põhjalikumalt läbi mõelda ning mitte koostama detailplaneeringut ilma ellu viidava plaanita. Tuleb arvestada, et Soomes koostab huvitatud isikule detailplaneeringu kulusid korvava hinnakirja alusel kohalik omavalitsus ja kui selles antud ehitusõigust ei kasutata, siis on lihtne see võtmepositsioonilt kehtetuks tunnistada.

Seadusega ei saa määrata kõikide detailplaneeringutele ühtset ajalist kehtivust või asjakohasust. Erinevates asukohtades on sama lahendus erineva asjakohasusega. Detailplaneeringu kehtestamise otsuses saab asukoha ja lahenduse eripära arvestades seada realistlikku ajalise määra, millised on kohaliku omavalitsuse ajalised ootused selle elluviimiseks.

Seega kohalikul omavalitsusel on võimalik elluviimise mõistlik ajaline kestvus detailplaneeringu kehtestamise otsuses selgelt määratleda näiteks elluviimise tegevuskavas. Hiljem võimaldab see elluviimise ajakohasust edukalt hinnata. Kehtestamise otsusesse saab lisada täiendavalt põhimõtted, mille põhjal planeeringu asjakohasust edaspidi kaaluda ning määrata. Ajakava etappe ei ole mõistlik määrata aastate täpsusega, küll aga tegevuste kohase ajaperioodiga ja määrata ajaraamistik, millise sees vähemalt nõutud tegevused peaksid olema realiseeritud. Näiteks saab tegevuskavaga seada tegevused, mille täitmise järel on võimalik alles sisse anda ehitusluba.

Tänase praktika juures kohalikud omavalitsused enamasti ei hinda viie aasta möödudes ega ka varem detailplaneeringu asjakohasust. Valdavalt lähtub detailplaneeringute koostamine ja nende elluviimine erahuvist ja kohaliku omavalitsuse huvi ja võimalused sellega tegeleda on erahuviga võrreldes tagasihoidlik. Kohalik omavalitsus suunab ja tegeleb planeeringutega olukorras, kus muud võimalust enam üle ei jää, nt kohustus teatud aja tagant planeeringute ülevaateid koostada ja neid planeerimistegevuse korraldajale esitada või kui on mängus kohaliku omavalitsuse enda olulised huvid, nt mõne avaliku funktsiooni kavandamine.

Asjakohasuse ajaline määratlus sõltub väga palju omavalitsusest ja piirkonnast, kuhu detailplaneering on koostatud. Kui Tallinna linnas võtab detailplaneeringu koostamine keskmiselt 5-10 aastat aega, siis tuleb mõelda, kas selle ajaline kehtivus peaks olema pikem kui 5 aastat?2Või siis isegi lühem, kui koostamise käigus on algatamisel aktuaalne tundunud ruumilahendus jõudnud aeguda andes viie aasta pärast ehitusõiguse 15 aasta vanusele kavale. Samal ajal tuleb arvestada planeeringu lähiümbrusega ning ette mõtlema, kas 5-10 aasta jooksul võib ümbritsev olukord muutuda niivõrd, et on vaja ka kehtiv detailplaneering üle vaadata.

FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

← 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS →

Hetkel populaarne

Esitleti Eesti väikeasulate uuendatud uuringu veebirakendustPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Planeeringute osakond ja Regionaalhalduse osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Regionaalplaneerimise nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Planeeringute osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitus
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurust
  • Must valge
  • Suurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvid
  • Hele taust
  • Esiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftid
  • Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!