Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitus
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
  5. 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
  6. 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Projekteerimistingimused ei asenda planeerimist, vaid võimaldavad täpsustada ruumilisi muutusi ja arhitektuurseid tingimusi üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimisel, nt hoone asukoha või mahu, arhitektuursete, liikluskorralduslike tingimuste täpsustamisel, detailplaneeringus toodud otstarvete vahekorra mõningast muutmisel jne. Projekteerimistingimused aitavad vähendada nii kohaliku omavalitsuse halduskoormust kui ka huvitatud isikute kohustusi. Mõistlik et iga muudatuse sisseviimisel detailplaneeringusse ei tuleks koostada uut planeeringut. Küll aga ei tohi projekteerimistingimustega kehtestatud detailplaneeringu põhilahendust olemuslikult muuta.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kaaluda ja otsustada, kas küsimus, mida soovitakse detailplaneeringus täpsustada võib planeeringulahendust olemuslikult muuta ja kas oleks vajalik avatud menetluse uuesti läbiviimine. On selge et maaomanik soovib võimalusel loobuda uue detailplaneeringu koostamisest, mis on kulukam ja toob kaasa suurema avalikkuse tähelepanu. Ehitusseadustiku kohaselt tuleb detailplaneeringu olemasolul planeeringu lahenduse täpsustamine projekteerimistingimustega läbi viia avatud menetlusena. Juhul kui eelnõu avalikul väljapanekul esitatakse ettepanekuid, peab kohalik omavalitsus korraldama avaliku istungi.

Juhul kui olemasolevat detailplaneeringut täpsustatakse läbi projekteerimistingimuste avalikustavad kohalikud omavalitsused eelnõu. Üldjuhul on minimaalne avalikustamise periood haldusmenetluses 14 päeva , mistõttu avalik väljapanek üldjuhul ka nii kaua kestab. Samas ütleb ehitusseadustik, et kohalik omavalitsus annab avatud menetluse korral kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. Osa kohalikke omavalitsusi kasutab seda menetlust.

Tuleb ette, et ka avatud menetluse puhul ja ettepanekute laekumisel otsustab kohalik omavalitsus, et avatud istungit ei korraldata. Kuna ehitusseadustik on avatud menetluse korra osas napisõnaline, ei anna see kohalikule omavalitsusele praktikas suuremat vabadus ise otsustada, kas ja kuidas avatud menetlust läbi viia, kuna avatud menetlus on kirjeldatud haldusmenetluse seaduses. Viimane rakendub automaatselt kuna ehitusseadustik eriseadusena ei sätesta teisiti . Kaalumist vajab käsitluse ühtlustamine seadustes, et kujuneks oleks selgem ja ühetaolisem praktika.

Projekteerimistingimuse andmise avaliku menetluse läbiviimisel ei ole seaduses avalikkuse kaasamise võimalused niivõrd üksikasjalikult lahti kirjutatud nagu detailplaneeringu koostamisel. Seega vajab mõtestamist, kuidas avatud menetlusega projekteerimistingimuste andmisel avalikkust rohkem kaasata. Näiteks võiks avatud menetlusega projekteerimistingimuste puhul avalikkust kaasavad osad olla detailplaneeringuga sarnased, sh pikem avalikustamise periood ning sisulist arutelu võimaldav avaliku arutelu toimumine.

Projekteerimistingimuste menetluskord on probleemne juhul, kui kehtiv detailplaneering puudub ja uue, keskkonda paremini sobituva ruumilahenduse võib lahendada läbi projekteerimistingimuste. Näiteks tunnistatakse detailplaneering eelnevalt kehtetuks ja kohalik omavalitsus lubab uue planeeringu koostamisest loobuda. Tavapraktikas antakse sellisel juhul projekteerimistingimused välja tavamenetlusena ehk avalikkust sellest ei teavitata. Kas avalikkus peaks olema teadlik, et endist lahendust ei realiseerita ja alale on kavandatud uus lahendus?

Ehitusseadustiku kohaselt on projekteerimistingimuste avatud menetluse korraldamine kohalikule omavalitsusele kohustuslik siis, kui alal on kehtiv detailplaneering. Juhul kui kehtivat detailplaneeringut ei ole – olenemata sellest, kas seda pole koostatud või on see kehtetuks tunnistatud –, siis edasises menetluses ei lähtuta projekteerimistingimuste andmisel korrast, kus peab rakendama avatud menetlust. Praktikas projekteerimistingimuste avatud menetlusest tihti loobutakse. Kuidas tagada sealjuures avalik huvi ja välistada võimalik negatiivne mõju naaberkinnistutele ja avalikkusele?1Näide: Riigikohtu juhtum, kus maaomanik soovis loobuda detailplaneeringu elluviimisest ehk kolme eraldiseisva ärihoone kavandamisest, sooviga rajada nende asemele ühe suure kaubandushoone. Kohalik omavalitsus tunnistas planeeringu kehtetuks ja menetles krundi ehitusõiguse taotlust edasi läbi projekteerimistingimuste. Naaberkinnistu omanik esitas halduskohtule kaebuse, tuues välja et kohaliku omavalitsuse kehtetuks tunnistamise otsuse juures oli ainsaks põhjenduseks, et kinnistu omanik ei soovi enam planeeringu lahendust ellu viia. Sealjuures pole analüüsitud avalikke huve, pole põhjendatud, kuidas suur kaubandushoone piirkonda mahuliselt ja arhitektuurselt sobitub ning kohalik omavalitsus pole hinnanud, kas selle järele on üldse vajadus. Lisaks võib eeldada, et rajatav kaubanduskeskus toob piirkonda juurde rohkem läbivat liiklust, mille osaline parkimine hakkab koormama naaberkinnistute juurdepääsu teid, samuti varjab uus kavandatav hoone varjab enam valgust, kasvab müratase  ja hoone tervikuna ei sobitu miljöösse. https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=269397068

Kirjeldatud näite puhul ei ole teada, kuidas reguleeris üldplaneering antud kinnistu edasist planeerimisõigust, aga see näitlikustab selgelt, millised mõjud võivad avalduda naaberaladele kohaliku omavalitsuse seisukohalt näiliselt väikeste muudatuste kaudu hoonete liitmisel ja kasutusfunktsiooni täpsustamisel. Läbi projekteerimistingimuste kavandatud kaubanduskeskus muutis eelnevalt kehtinud detailplaneeringu lahendust olemuslikult ja maaomanik avaldas juba ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsuse juures oma soovi kavandada varem planeeritud hoonete asemel kaubanduskeskust. Antud näite puhul võib öelda, et kohalik omavalitsus ei kaalunud piisavalt kehtetuks tunnistamise otsuse juures uue lahenduse olemust ning ei põhjendanud avalikult, miks eelistati projekteerimistingimusi detailplaneeringule. Projekteerimistingimuste menetlust ei viidud läbi avatud menetlusena.

Mõistlik on lahendada väljakujunenud hoonestusalal ehitustingimused läbi projekteerimistingimuste juhul kui nii kehtiv üldplaneering kui ka keskkonna hoonestuslaad annavad väga selged suunised, kuidas antud krundil ehitusõigust kavandada, näiteks on selge ehitusjoon, hoonemaht, haljastuslahendus ja juurdepääs krundile. Linnaehituslikult ja ruumiliselt oluliste muudatuste korral tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamist. See, milline on oluline ruumiline muudatus detailplaneeringu puudumisel, on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Ka projekteerimistingimuste avaliku menetluse otsus tuleb teha eelkõige avaliku huvi olemasolust lähtuvalt.

Tuleb ette, et projekteerimistingimuste taotlemisel esitab kohalik omavalitsus detailplaneeringu tingimustele lisaks täiendavaid tingimusi. Tavapäraselt on see seotud detailplaneeringu kehtestamise järel toimunud õigusaktide muudatustega, kuid alati ei ole piisavalt selgitatud, millistel põhjustel kitsendavaid tingimusi seatakse.

Menetluse valikul on kohalikul omavalitsusel ulatuslik kaalutlusruum ja vastutus, mistõttu eelistatakse sageli tavapraktikat ehk uue detailplaneeringu koostamist detailplaneeringu täpsustamisele projekteerimistingimustega, mis eeldab täiendavat põhjendamist. Ettevõtluskeskkonna edendamise huvides tuleks eelistada rahaliselt, ajaliselt ja ka menetluslikult vähem koormavaid menetlusi, seega võiks kohalik omavalitsus eelistada detailplaneeringu täpsustamist projekteerimistingimustega uue detailplaneeringu koostamisele. Projekteerimistingimuste koostamisel peab kohalik omavalitsus lähtuma planeerimise põhimõtetest ning vähemalt detailplaneeringu kohustuslikest ülesannetest. Uus detailplaneering tuleb koostada eelkõige kui kohalik omavalitsus leiab, et taotletav täpsustus muudab detailplaneeringu põhilahendust olemuslikult.

FacebookTweetPinEmail

Peatükid

  • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
  • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

← 6.4.1. DETAILPLANEERING

Hetkel populaarne

Esitleti Eesti väikeasulate uuendatud uuringu veebirakendustPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Planeeringute osakond ja Regionaalhalduse osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Regionaalplaneerimise nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Planeeringute osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitus
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurust
  • Must valge
  • Suurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvid
  • Hele taust
  • Esiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftid
  • Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!