Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Planeeringute andmekogu juhendid
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Hiiu mereala ruumianalüüs
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
  5. 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS

5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS

Planeerimisseaduses ei ole määratud, millistest osadest koosneb ruumiline terviklahendus. Seadusejärgsete detailplaneeringu ülesannete täitmine iseenesest ei taga kvaliteetset ja terviklikku ruumilahendust, kuid annab selleks võimaluse. Oluline ei ole ülesannete loetelu vaid nende täitmise sisu konkreetses planeeringus.

Küll aga on planeerimisseaduses mõistete all defineeritud planeeringu põhilahendus. See on planeeringu oluline osa, mis tagab planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise. Tegemist on lahenduse üksteisest sõltuvate osadega – põhilahenduse olemuse muutmisel, mida ehitusseadustikus nimetatakse ka planeeringu olemuseks, muutub ka ruumiline terviklahendus ja vastupidi.

Nii ruumiline terviklahendus kui põhilahendus tuleb kohalikul omavalitsusel sisustada eraldi iga planeeringulahenduse raames. Need sõltuvad asukoha kontekstist ja asjaoludest ning planeeringu eesmärkidest. Üldjuhul ongi tervikuna elluviidavus see näitaja, et põhilahendus on veel alles.

Põhilahendus tuleneb otseselt planeeringu koostamise eesmärgist ja selle sobivusest ümbritsevasse keskkonda. Olemasoleva ruumi olemusest ja planeeritava tegevuse visioonist lähtuvad konkreetse asukoha terviklikud ruumi- ja elukeskkonna kvaliteedi komponendid peaksid olema paika pandud lähteseisukohtades.

Põhilahenduse moodustavad üldjuhul krundi ja hoonestusala paiknemine, ehitusõiguse näitajad ning kavandatav otstarve. Need ei pruugi langeda üheselt kokku detailplaneeringu kohustuslike ülesannetega, milleks on planeeringuala kruntideks jaotamine, krundi hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ning juurdepääsuteede jm ehitiste asukoha määramine ning ehitise ehituslike, arhitektuursete ja kujunduslike sh maastikuliste tingimuste määramine.

Tehnovõrkude, haljastuse, teede jm lahendust ei loeta põhilahenduse hulka kui need on lahendatud teemadena, mille sisu võib ehitusprojektis ulatuslikult täpsustuda. Sellisel juhul antakse detailplaneeringuga nende põhimõtteline lahendus. Juhul kui need on kohapõhiselt põhilahenduses väärtustatud või mõjutavad selle olemust, siis tuleb neid käsitleda põhilahenduse olulise komponendina, millel on mõju kogu ruumi terviklikkusele.1Näiteks kui juurdepääsu asukoha muutumise tõttu tuleb ka hoonestuse paiknemine ümber kavandada või kehtetuks tunnistada hoonestusõiguseta eraldi haljasala krunt, mis detailplaneeringu kehtestamisel tagas planeeringualale sobiva hoonestustiheduse ja haljastuse osakaalu.

Planeerimisseaduse seletuskiri selgitab terviklikku ruumilahendust kui terviklikku nägemust sellest, kuidas ala tulevikus parimal võimalikul viisil kasutama peaks. Tervikliku ruumilahenduse sihipäraseks kujundamiseks peab aluseks võtma kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ja neid planeeringu koostamisel läbivalt rakendama kuni detailplaneeringu lahenduse elluviimise ja maa-ala kasutamiseni. Samuti tuleb tasakaalustatult arvestada majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Detailplaneeringu koostamisega on võimalik tasakaalustada erinevaid huve omandiüleselt, sealhulgas nii avalikke kui erahuvisid. Detailplaneeringu ülesanne on hinnata kaalutlusotsuse juures kavandatava muudatuse tervikmõju, arvestada täiendavalt selle mõju avalikule huvile2Näiteks linna areng, elukeskkonna tihendamine ja ettevõtlus toimuvad olemuselt avalikes huvides, kui need planeeritakse õigesse kohta ja lahendatakse ruumiliselt  targasti. ja leida ühiskondlik kokkulepe nende muudatuste elluviimiseks. Avalik huvi ei ole arvamuste ja meeleavalduste summa, vaid soov luua ruumilised eeldused pikaajaliste hüvede pakkumiseks kogukonnale kui tervikule.

Planeeritavat krunti või ka planeeringuala ei saa käsitleda eraldiseisvana. Täiendavalt on vajalik hinnata, kas planeeringu terviklikul lahendusel on ruumiline mõju laiemale piirkonnale ning kui kaugele ja millistele valdkondadele see ulatub. Õigusruumis ei ole välja toodud, kas terviklahendus hõlmab vaid planeeritavat kinnistut või käsitleb see ka planeeritava krundi mõju laiemalt piirkonna ruumilisele arengule – mõju piirkonna ligipääsetavusele, nt liikluskoormuse kasvu tõttu, ligipääsu kitsendamisega avalikele rohealade ja kallasrajale, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile, sh miljööaladele ja väärtuslikele üksikobjektidele, vaatekoridoridele jne. Kui vaadeldakse laiemat pilti, siis tähendab see ka laiemate avalike huvidega arvestamist.

Ruumiline terviklahendus tähendab seega, et kavandatav lahendus moodustab ümbritseva keskkonnaga harmoonilise terviku. Detailplaneeringu koostamisel mõjuala määramise analüüsi eesmärk on hinnata planeeringualaga piirneva ala iseloomu, näiteks hoonestuse mahulisi näitajaid, kvartalile omast arhitektuurset iseloomu, ehitusjoont, kasutusotstarbeid jm ning anda sellest lähtuvalt tingimused, mida on vaja täita, et koostatav lahendus ei mõjuks keskkonnas võõrkehana. Detailplaneeringu lahendus ei toeta keskkonna terviklikkust, kui sellega lõigatakse ära näiteks mõni oluline, piirkonnas väljakujunenud liikumissuund või roheühendus ehk kui lahendus vähendab avalike alade (avalik ruum, avalikud teenused) omavahelist sidusust ja ligipääsu neile.

Detailplaneeringu terviklahenduse sobitumist laiemasse ruumilisse keskkonda iseloomustab lisaks üldplaneeringu üldistele tingimustele näiteks kaalutlused, kas ja miks üksikelamu või 8-korruselise ärihoone kavandamine antud asukohta on sobiv; kas antud korruselisus sobitub piirkonda; kas piirkonnas on juba välja kujunenud hea elukeskkond ning mõistlik elanike hulk ja tihedus on saavutatud või vastupidi, uusi elanikke tuleks piirkonda juurde tuua ja seda tihendada; kas lisanduv ärimaa funktsioon aitab elavdada piirkonna väikeettevõtlust. Samuti on vajalik välja tuua kuidas väljapakutud planeeringulahendus tõstab piirkonna elukeskkonna ruumilist kvaliteeti ja milliseid lisandväärtusi ta loob – kas on selleks planeeringuga kavandatav tänavahaljastus või kvartalit läbiv avalik jalgtee vm suuremaid strateegilisi eesmärke toetav element.

Tihedas keskkonnas ning väikesel krundil on võimalik detailplaneeringu lahendus üldjuhul vähem paindlik ning mänguruumi erinevateks võimalikeks lahendusteks napib. Samuti peab arvestama, et mida täpsem on detailplaneering, sh tingimuste numbriliste näitajatega, seda vähem on paindlikkust ehitusprojekti staadiumis. Samas kui sellisele täpsusele on jõutud lahenduses huvide tasakaalustamise ja kaalumise tulemusel, siis tuleb sellest ka elluviimisel kinni pidada. Üks võimalus paindlikkuse loomiseks oleks detailplaneeringus tuua välja, milliste ülesannete millised näitajad on antud planeeringus olulisemad ning kohustuslikud ning millised paindlikud, ehk mis moodustab selle detailplaneeringu tervikliku ruumilahenduse selgroo, mida on oluline hiljem kindlasti järgida?

Ruumilahenduse väljundiks detailplaneeringus on ruumi jagamine hoonestuse, rajatiste ja loodusalade vahel funktsionaalseks toimivaks tervikuks, konkreetse ruumi liigendamine ja kompositsiooni põhimõtete kirjeldamine planeeringutingimuste kaudu. Planeeringulahendus peab olema kantud eelkõige kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest , mitte illustreerima võimalikku arhitektuurset lahendust. Planeeringus tuleb näidata kogu kavandatav ruumilahendus sh planeeritud võimalik ehitusõigus ja avaliku ruumi tsoneering.

Ruumilahenduse terviklikkuse saavutamiseks planeeritakse esmalt üldplaneeringu tingimustest lähtuv, ruumianalüüsi tulemustega sobiv ning soovitud kasutusele vastav asendiplaaniline ja mahuline lahendus. Seejärel planeeritakse hoonestusala(d) üldistatult ja võimalikult laiema alana, lähtudes ruumilahenduse aluspõhimõtetest ja erinevatest hoonestamist välistavatest piirangutest. Peale seda sisustatakse ruumilahendus vajalikul määral ehitusjoone, ehitusõiguse ja arhitektuuritingimustega. Eesmärgiks on suunata ehitusprojekti koostamist vajalikul, kuid mitte ülemäärasel määral ja jätta projekteerimise eripärast lähtuv lahenduse täpsustamise võimalus.

Kohapõhine ja vajadusele vastav ruumilahendus peab suunama ka teiste ruumi defineerivate detailplaneeringu ülesannete lahendamist – krundi piiride määramine, hoonestusala, ehitusjoon, ehitusõiguse näitajad, arhitektuuritingimused jm.3Näiteks on (1) hajaasustuses planeeringu ruumilahenduseks külatänavale poolavatud eesõuega elamu koos abihoonetega. Tiheasustuses (2) on planeeringu ruumilahenduseks kvartali osa hoonestamine perimetraalselt kortermajadega, millel on otse tänavalt sissepääsud ning tänavaga külgnevalt äripinnad, kruntide ühine sisehoov, kus parkimine ulatub esimese korruse mahus põhimahust välja moodustades naaberkruntidega ühtse muutuva laiusega katuseterrassi.

Planeeringulahendused peavad olema kavandatud eelistavalt jala käimisest, ühistranspordist ja rattaliiklusest lähtuvalt. Vajadusel tuleb detailplaneeringutes kaaluda liikuvusanalüüsi ja -kava esitamist.4Näiteks tuleks Tallinnas ja lähivaldades anda lahendus või selgitus sellele, kuidas on konkreetse detailplaneeringuga loodud kohaliku arengu eeldused, et 70% tipptunni liikumistest tehakse üsna peatselt teisiti kui isikliku sõiduautoga (alus; Tallinna piirkonna säästva linnaliikuvuse strateegia 2035).

FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE →

Hetkel populaarne

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurssPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Ruumilise planeerimise osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Planeeringute andmekogu juhendid
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Hiiu mereala ruumianalüüs
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar Accessibility Tools

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurustSuurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurustVähenda teksti suurust
  • Must valgeMust valge
  • Suurendatud kontrastsusSuurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvidPööratud värvid
  • Hele taustHele taust
  • Esiletõstetud lingidEsiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftidLihtsad šriftid
  • Läheta Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!