Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Planeeringute andmekogu juhendid
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Hiiu mereala ruumianalüüs
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
  5. 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
  6. 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
  7. 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE

5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE

Linnakeskkond ei toeta täna meie vaimset ja füüsilist tervist, see kutsub pigem kapselduma ja üksi olema, mitte väljas viibima.1Linnauurija: liigne mugavus kahjustab linnaelanike tervist. Pealinn 20. november 2020 https://pealinn.ee/2020/11/20/linnauurija-liigne-mugavus-kahjustab-linnaelanike-tervist/ Tänane tervisekriis on sundinud linnaruumi ümber mõtestama. Linnades on suur vajadus puhkealade ning puhkealasid siduvate puhkeväärtusega rohekoridoride järgi, mis on ette nähtud selleks, et inimestel oleks võimalik liikuda jalgsi või kergliiklusvahendiga sujuvalt mööda haljastatud koridore, kus nad puutuvad minimaalselt kokku mootorsõidukitega.

Linnaplaneerimisel on rohealade planeerimisel oluline roll nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Uuringud on tõestanud, et liikudes trajektooril, kus inimene on ümbritsetud loodusega alaneb vererõhk, väheneb stressihormoonide teke ning ajutegevus rahuneb. Samasugune efekt võrreldes tavalise linnakeskkonnaga esineb ka linna rohealadel viibides. Erinevad uuringud on tõestanud, et mida elurikkam on keskkond, kus inimene liigub, seda positiivsem on selle mõju tervisele. Eelkõige on olulised lastele sagedased ja vahetud kontaktid eluslooduse eri komponentidega.

Samuti tuleb linnaplaneerimisel planeerida terviklik ja mugav kergliiklusteede võrgustik, et soodustada inimesi igapäevaseid liikumisi tegema jalgsi või jalgrattaga. Jalgratturite arv peaks tänu ohutumale ja ratturisõbralikumale keskkonnale hakkama tulevikus kasvama, mida tuleb ka detailplaneeringuid koostades arvesse võtta.

Tervist loetakse nii elukvaliteedi aluseks kui ka eelduseks, rattakasutuse mõju tervisele on selgelt ja tõestatult positiivne. Regulaarne rattakasutus parandab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tervist (vähendab haiguspäevi) ja lisab tervena elatud eluaastaid.2Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused kehalise aktiivsuse ja istuva eluviisi kohta. Lühiülevaade. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor 2021. https://rahvatervis.ut.ee/bitstream/1/7605/1/WHO_liikumine_2021.pdf Jalgsi ja rattaga liikumine igapäevaste liikumiste osana on kindlam võimalus ühiskonna tervise edendamiseks kui näiteks tervisesport. Lisaks füüsilisele tervisele mõjutab rattakasutus positiivselt ka vaimset tervist. Autokasutuse osaline asendamine rattakasutusega avaldab positiivset mõju ka neile, kes ise rattaga ei liigu: linnas väheneb müra ja paraneb õhukvaliteet, kuna rattasõit ei tekita müra ega õhusaastet.

Kokkuvõttes tuleb Eestis detailplaneeringute lahenduste koostamisel tähtsustada enam avalikku ruumi, mis on igaühele kasutamiseks mõeldud terviklik ja sidus välisruum, mis koosneb avalikest veekogudest, avalikest metsadest, rohealadest, tänavaruumist, väljakutest, jalakäijale suunatud liikumisruumist ning muudest samalaadsetest ruumidest ja mille eesmärgiks on tagada mugav, tervistav ja ohutu terviklik liikumisvõrgustik liikumiseks igaühele.

FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM →

Hetkel populaarne

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurssPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Ruumilise planeerimise osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Planeeringute andmekogu juhendid
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Hiiu mereala ruumianalüüs
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar Accessibility Tools

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurustSuurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurustVähenda teksti suurust
  • Must valgeMust valge
  • Suurendatud kontrastsusSuurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvidPööratud värvid
  • Hele taustHele taust
  • Esiletõstetud lingidEsiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftidLihtsad šriftid
  • Läheta Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!