Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Planeeringute andmekogu juhendid
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Hiiu mereala ruumianalüüs
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
  5. 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
  6. 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
  7. 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM

5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM

Autoliikluse sujuvuse tagamiseks vajaliku ruumi kõrval ja vajadusel selle arvel eelistada teedel ja tänavatel võimaluste loomist mugava, kiire ja sujuva ühistranspordi arendamisele ning jalg- ja jalgrattateede planeerimist. Tänavaruumi planeerimine peab arvestama erinevate liikumisviisidega ja lähtuma kõiki kaasava linnakeskkonna planeerimise ja universaalse disaini põhimõtetest. Detailplaneeringuga saab kujundada tingimused keskkonnasõbralike liikumisviiside soodustamisele. Tänavate planeerimisel mõelda jalakäijale (sh lapsevankriga liikujale, erivajadustega inimestele, lapsele, noorele, eakale) ja jalgratturile. Linnatänavatel on esmatähtis kõigis eagruppides inimeste, kuid eriti eakate ja laste turvalisus.

Detailplaneeringute aluseks on oluline välja töötada kohalikud tänapäevased linnatänavate tüpoloogiat arvestavad kujundusjuhendid1Näiteks Urban Street Design Guide https://nacto.org/publication/urban-street-design-guide/ Sarnased Londoni tänavatüübid arvestavad lisaks tavapärasele tänava autoliiklusele samaväärselt tänavaruumi iseloomu ja olulisust jalakäijatele ja ratturitele. Tänavaruumi tüpoloogilisi süsteeme on kavandatud, rakendatud ja rakendamisel ka Kopenhaagenis, Amsterdamis, Brüsselis, Prahas, Riias, Vilniuses, Moskvas jm, mille eesmärgiks on muuta linnatänavad turvaliseks ja kutsuvaks, linnamajandust ergutavaks, mis pakuksid lisaks autosõidule võimalusi linnakeskkonnas jalutamiseks, ostlemiseks, puhkamiseks jms.

Planeerimisel seada tingimuseks, et iga jalgsi liikumise teekond nii linnas kui maal peaks täitma nelja tingimust: olema kasulik, turvaline, mugav, huvitav. Kasulikkusega on tihedalt seotud jalgsi liikumise tervistav mõju.

Liikumiskeskkonna kujundamisega koos rakendada tingimuste seadmisel tänavate ökosüsteemidena kujundamise põhimõtteid. Tänavate planeerimisel tuleb oluliselt tähtsustada tänavahaljastuse rolli. Tänapäeva linnaplaneerimises on tänavapuudel ja põõsastel üha suurem tähtsus hubase, tervisliku ja funktsionaalse elukeskkonna loomisel, kuna tänavahaljastusest moodustub tähtis osa inimeste igapäevasest elukeskkonnast. Tänavapuistul on oluline ökoloogiline tähtsus toetades linna rohestruktuuri, leevendades kuumasaari, summutades müra ja varjates selle allikat, puhastades õhku, filtreerides sademevett, soodustades sademevete imbumist ja aeglustades nende äravoolu. Näiteks on asjakohane seada kõvakattega aladel kuumasaarte teket leevendavaks tingimuseks parklate maksimaalne liigendamine mitmerindelise haljastusega.2Elamukrundi ehitiste ja parklate pindala kavandamisel on Eesti detailplaneeringutes kohati lähtutud üldpõhimõttest, et kõvakattega alad krundil ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. Tingimus vajab rakendamist ka kaubanduskeskuste ja nende parklate planeerimisel. Valingvihmadega toimetulekuks planeerida sademevee imbumise võimaldamiseks või sademevee käitlussüsteemi jõudmise viivitamiseks haljastatud alasid, mis toimivad sademevee ajutiste hoidlatena.3Näiteks on Oslo linnavalitsus otsustanud valingvihmadega toimetulekuks planeerida tänavatele nn vihmapeenraid. Näide ühest tänavast: https://landezine-award.com/deichmans-gate-and-wilses-gate/

Tänavatasandil kogetav linnaruum

Tulevik ei ole isejuhtivad sõidukid ja droonid vaid tänavatasandil kogetav linn ja tänavate renessanss. Tänavate planeerimisel ja olemasolevate tänavate rekonstrueerimisel tuleks lähtuda jalutatavuse parandamisest.

Tänavate ja avaliku linnaruumiga seotud detailplaneeringute koostamisel ning planeeringute elluviimisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • Meeldivus jalutamiseks ja jalgrattaga sõitmiseks;
  • Füüsiline mugavus (tuulutus, vaikus, varju pakkumine, päikesepaiste, hooldus)
  • Tänavaruumi mõõtmed: hoone kõrgus peaks olema vähemalt pool tänava laiusest
  • Hoonestuse mitmekesisus;
  • Silmapaistev kvaliteet;
  • Linnakeskuses soovituslikult vähemalt 10 tänavale avanevat sissepääsu 100 m kohta;4Roheline jalakäijasõbralik Haabneeme. Viimsi vald, Haabneeme aleviku ja selle lähiala üldplaneeringu täpsusastmes rohealade- ja haljastuslahendused OÜ Sfäär Planeeringud 2020. https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/inline-files/ROHELINE_JALAK%C3%84IJAS%C3%95BRALIK_HAABNEEME_SELETUSKIRI.pdf
  • Tänava selge algus ja lõpp;
  • Proportsionaalselt tänavahaljastust;
  • Mitmekesised istumisvõimalused;
  • Vältida autode domineerimist ja müra;
  • Jalakäijate ruumiga tasakaalus olevad parkimisvõimalused;
  • Rõhutatud elemendid nagu sissepääsud, väljapääsud, teed ja ristmikud;
  • Heas kohas on vähemalt 10 tegevust või põhjust seal olla ja sinna minna;
  • Autode rahustamiseks looklev dünaamiline tänava kuju;
  • Vältida kihutamist soodustavate sirgete tänavalõikude planeerimist;
  • Tänava funktsioonist ja liiklustihedusest lähtuv jalakäijate ja jalgratturite ohutu liikumisruum.

Hoonestuse planeerimisel lähtuda järgmistest põhimõtetest:

  • Inimmõõtmeline ruumiskaala;
  • Funktsioonide mitmekesisus;
  • Fassaadide avanemine tänavaruumile, tänav kui eesaed;
  • Arhitektuuri eripärasus ja keskkonda sobivus;
  • Detailide mitmekesisus, mis avaneb 5 km/h liikuvale inimesele;
  • Tuleb vältida liiga suuri klaasfassaade, mis võimendavad helisid ja peegeldavad neid;
  • Fassaadi suunatus inimese liikumistasandi ruumikasutusele;
  • Hästi funktsioneerivad üleminekud avaliku ja privaatse kasutusega hoonestuses;
  • Fassaadide markeerimine, vältides  reklaamide valgusreostust;
  • Hoone sissepääsude selge visuaalne tajumine ja rõhutamine arhitektuuri võtetega; 
  • Hoonestuse ja tänavaruumi suhete paindlikkus detailplaneeringu lahenduses.

Planeeringute koostamisel arvestada, et tehnovõrgud ei peaks dikteerima linnaplaneerimist ja sellest lähtuvat linnakujundust sh haljastuse ja väikevormide planeerimist. Levinud praktika on, et kuigi maa-alune maailm ei paista linnaruumis välja, välistab see sageli tänavahaljastuse – tehnovõrkude kaitsevööndisse võib kavandada vaid murupindu või konteinerhaljastust.

Detailplaneeringutes tuleb kasutada uute tehniliste lahendustega kaasnevaid võimalusi tänavahaljastuse ja väikevormide planeerimiseks, nt juuretõkkekangad, immutuskastid jm, mis võimaldavad haljastust kavandada ka tehnovõrkude kujadesse.

FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

← 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA →

Hetkel populaarne

Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti uurimistöö konkurssPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Ruumilise planeerimise osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Planeeringute andmekogu juhendid
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Hiiu mereala ruumianalüüs
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar Accessibility Tools

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurustSuurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurustVähenda teksti suurust
  • Must valgeMust valge
  • Suurendatud kontrastsusSuurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvidPööratud värvid
  • Hele taustHele taust
  • Esiletõstetud lingidEsiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftidLihtsad šriftid
  • Läheta Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!