Asjakohastele mõjudele on vaja mõelda juba detailplaneeringu algatamise kaalumisel. Asjakohaste mõjude hindamise vajadus ja hinnatavate mõjude esialgne loetelu tuleb välja tuua detailplaneeringu algatamist või mittealgatamist otsustades. Detailplaneeringu algatamisel võivad eeldatavad mõjud kajastuda lähteseisukohtades. Asjakohaste mõjude esialgsel kaalutlemisel on omavalitsusel planeeringu algatajana lähtekohtadeks:
- Planeeringu koostamise eesmärk
- Planeeringuala asukoht
- Olemasolevad väärtused
- Võimalikud (maa- ja ruumikasutuse) konfliktid tegevuse kavandamisel
- Varasemad ja ka samal ajal kaalutletavad otsused (eelkõige menetluses olevad teised planeeringud) lähiala arengute osas
- Lähiaja arengutest tulenev võimalik mõjude kumulatiivsus
- Planeeringulahenduse elluviimise kulud (nii arendajale kui omavalitsusele)
NÄIDE: Tartu Linnavolikogu otsus algatada detailplaneering eesmärgiga rajada Tulbi tn 12 krundile ligi 35 m kõrgune veemahuti 01.07.2021 nr 346. Algatamise otsuses on viidatud vajadusele leida lahendus, millega kaasneks võimalikult väike negatiivne mõju.
Eriti tähelepanelik tuleb olla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Sellise detailplaneeringu puhul võivad kaasneda olulised asjakohased mõjud, mida üldplaneeringu koostamisel pole arvestatud teistsuguse planeeringulahenduse tõttu. Üldplaneeringu muutmise vajadus võib aga ilmneda ka alles detailplaneeringu koostamise kestel.
Üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu algatamise soovi korral tuleb läbi mõelda, kas üldplaneeringu põhimõtted on ka kavandatava detailplaneeringu realiseerumisel elluviidavad. Vastuolu kehtiva (või ka koostatava) üldplaneeringu lahendusega näitab, et kavandamisel on midagi, mis erineb „suurest plaanist“ – pikaajalistest strateegilistest arengutest, mida piirkonnas üldisema planeeringuga ette on nähtud. Seetõttu vajab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu korral kavandatava sobitamine ümbruskonna ja üldiste arengutega põhjalikumat kaalutlemist. Üldplaneeringu muutmise kaalumine eeldab „laiema pildi“ analüüsi üldplaneeringu tasemel. Vastuolu ei saa hinnata vaid juhtotstarbe või maakasutustingimuste erinevuses kitsal maaüksusel (taotletaval arendusalal). Välja tuleb selgitada kõik võimalikud asjakohased mõjud ja nende ulatus, mis võivad mõjutada üldplaneeringu elluviimist. Kaasnevate mõjude analüüsi tulemusel on võimalik võtta vastu otsus detailplaneeringu algatamise või selle algatamata jätmise suhtes, sh määrata vajalik planeeringuala suurus. Samuti on oluliseks märgiks erisus maakonnaplaneeringust, nt kavandatava arenguala paiknemine rohevõrgustiku alal. Uute üldplaneeringute kehtestamise järgselt tuleb järgida kooskõla üldplaneeringuga, sest detailplaneeringuga ei ole maakonnaplaneeringu muutmine võimalik.
Üldplaneeringuga vastuolus oleva detailplaneeringu algatamise soovi korral tuleb läbi mõelda, kas üldplaneeringu põhimõtted on ka kavandatava detailplaneeringu realiseerumisel elluviidavad. Kavandatu elluviimisega kaasnevate mõjude esialgne kaalutlemine näitab, kas on üldse otstarbekas detailplaneeringut antud eesmärgil ja asukohas algatada.
Planeeringu koostamise käigus tekib tavapäraselt erinevaid lahendusvariante, mistõttu mõjusid tuleb hinnata jooksvalt (vt skeem 3). Lahenduse muutudes tuleb üle vaadata ka muutusega kaasnevad mõjud. Lihtsal juhul, kui kavandatakse väiksemat arendust, mis on kooskõlas üldisemate planeeringute ja suundumustega, võib planeerimise ja asjakohaste mõjude vahele tõmmata võrdusmärgi. Seevastu olulised asjakohased mõjud on omavalitsuse jaoks indikaatorid, mis tingivad omavalitsuse poolse otsustamise, kas kavandatav arendustegevus on vastuvõetav – kas negatiivsed mõjud on leevendatavad või välditavad, kas positiivsed tagajärjed kaaluvad üles võimalikud negatiivsed mõjud, kas positiivsed mõjud on võimendatavad jne. Lisaks on oluliseks näitajaks mõjude pöördumatus – kui planeeringulahendusega kaasnevad pikaajalised (negatiivsed leevendamatud) mõjud, sh rahalised kulud omavalitsusele, vajab see otsustamisel teadvustamist.
Asjakohased mõjud võivad selguda ka planeeringuprotsessi käigus, kui planeeringule esitatakse vastuväiteid või nt ilmneb uus informatsioon planeeringu- või selle mõjuala kohta. Sel juhul on sageli tegemist juba eksperditeadmisi nõudva olukorraga, mistõttu võib olla otstarbekas ilmnenud mõjude analüüsimiseks koostada eksperthinnang või planeerijal (või planeeringu töörühmal) viia läbi täiendav analüüs.
Oluliste asjakohaste mõjude hindamise vajaduse tingib näiteks planeeringuala paiknemine mitmeti väärtustatud piirkonnas (nt väärtuslikul maastikul, kus on aga ühtlasi head tuuleolud tuulikute paigutamiseks); vastuolu üldisema planeeringuga või esitatud vastuväited.
Üheks võimaluseks asjakohaseid mõjusid analüüsida on ka planeeringuvõistlused. Konkursi korras koostatavad suuremate planeeringualade alternatiivsed lahendused võimaldavad vaadelda suuremat pilti ja kaaluda elluviimisega kaasnevat. Ühtlasi on plussiks atraktiivne ja ka otsustajale arusaadav visualiseerimine.
NÄIDE: Tartu Vallavalitsus viis läbi Tila külla kavandatava ulatusliku elurajooni planeeringuvõistluse. Võidutöö „Tagapõllust eeslinnaks“ (Hendrikson&Ko OÜ, TajuRuum OÜ, Kolm Koma Arhitektid OÜ, Liikluslahendus OÜ) pakkus välja tervikliku elukeskkonna kaupluste ja lasteaiaga.
