Skip to content
  • maakonnaplaneering.ee
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Infopäevad 2023
    • Koolitusmaterjalid 2023
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020
Planeerimine.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
        • Kas valida üldplaneering või kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kui soovitakse kavandada olulise ruumilise mõjuga ehitist?
        • Kas võib paralleelselt menetleda üldplaneeringut ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Kas on võimalik samaaegselt koostada sama olulise ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks mitut erinevat kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut?
        • Millest lähtuda kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ala suuruse valikul?
        • Kas olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on võimalik valida mitmes kohas ja koostada ka detailne lahendus mitmes kohas?
        • Milline metoodika valida olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha eelvaliku tegemiseks ja detailse lahenduse koostamiseks?
        • Mida silmas pidada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu algatamise taotluse saamisel ja planeeringu algatamise üle otsustamisel?
        • Millised on kitsenduste seadmise võimalused kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga?
        • Millal on võimalik ja otstarbekas lõpetada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu menetlemine?
        • Kas ja kuidas oleks võimalik tähtaega pikendada, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitusega ei õnnestu viie aasta jooksul alustada?
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • JUHENDID
      • Planeeringute andmekogu juhendid
      • Ruumilise planeerimise roheline raamat
      • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
      • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
      • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
      • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
      • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
      • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
      • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
      • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
      • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
        • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
        • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
        • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
        • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
        • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
        • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
        • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
      • Kõiki kaasav elukeskkond
      • Ligipääsetavus
      • Turvaline elukeskkond
      • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • UURINGUD
      • Hiiu mereala ruumianalüüs
      • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
      • Eesti väikeasulate uuring
      • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
      • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
Planeerimine.ee
Tagasi algusesse
  • 1. SISSEJUHATUS
    • 1.1. EESMÄRK
    • 1.2. KOOSTAJAD
  • 2. DETAILPLANEERINGU OLEMUS
    • 2.1. DETAILPLANEERING PLANEERINGUTE SÜSTEEMIS
    • 2.2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA
  • 3. DETAILPLANEERINGU OSALISED
    • 3.1. KOHALIK OMAVALITSUS
    • 3.2. HUVITATUD ISIK
    • 3.3. PLANEERIMISKONSULTANT
    • 3.4. PLANEERIMISMEESKOND
      • 3.4.1. MEESKONNA MOODUSTAMINE
      • 3.4.2. MEESKONNA VÕIMALIK KOOSSEIS
    • 3.5. VALITSUSASUTUSED
    • 3.6. KAASATAVAD
  • 4. DETAILPLANEERINGU LÄHTEKOHAD
    • 4.1. PÕHIMÕTTED JA VÄÄRTUSED
      • 4.1.1. RUUMILISE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
      • 4.1.2. KVALITEETSE RUUMI ALUSPÕHIMÕTTED
    • 4.2. ÜLESANNETE LAHENDAMINE
      • 4.2.1. VÄLJAKUTSED
      • 4.2.2. ETTEPANEKUD
  • 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
    • 5.1. RUUMILAHENDUSE TERVIKLIKKUS
    • 5.2. RUUMILAHENDUSE KUJUNDAMINE
      • 5.2.1. AJAKOHASUSE TAGAMINE
        • 5.2.1.1. TERVISE EDENDAMINE
        • 5.2.1.2. TEE- JA TÄNAVARUUM
        • 5.2.1.3. INFOTEHNOLOOGIA JA TARGA LINNA TEMAATIKA
        • 5.2.1.4. SÄÄSTLIKUD LAHENDUSED HOONESTUSE PLANEERIMISEL
        • 5.2.1.5. KULTUURIPÄRANDIGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.6. ELURIKKUSE TOETAMINE
        • 5.2.1.7. TULVADE JA SADEMEVETEGA ARVESTAMINE
        • 5.2.1.8. TEHNOVARUSTUSE KAVANDAMINE
      • 5.2.2. ASUKOHA ARVESTAMINE
      • 5.2.3. RUUMIANALÜÜS
      • 5.2.4. RUUMILAHENDUSE KAALUTLEMINE
        • 5.2.4.1. KESKUSED
        • 5.2.4.2. ELAMUALAD
        • 5.2.4.3. TOOTMISALAD
      • 5.2.5. RUUMILAHENDUSE VÄLJAKUTSED
      • 5.2.6. SIHTOTSTARVETE MÄÄRAMINE
      • 5.2.7. ARHITEKTUURITINGIMUSTE SEADMINE
    • 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
      • 5.3.1. MIS ON ASJAKOHASED MÕJUD?
      • 5.3.2. KUIDAS SELGUB MÕJUDE HINDAMISE VAJADUS?
      • 5.3.3. KES HINDAB ASJAKOHASEID MÕJUSID?
      • 5.3.4. KUIDAS MÕJUSID HINNATA?
      • 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?
      • 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI
      • 5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
  • 6. DETAILPLANEERINGU KESTLIKKUS
    • 6.1. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMINE
    • 6.2. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS
      • 6.2.1. ASJAKOHASUSE HINDAMISE TUNNUSED
      • 6.2.2. ASJA- JA AJAKOHASUS
      • 6.2.3. ASJAKOHASUSE ANALÜÜS
    • 6.3. DETAILPLANEERINGU KEHTETUKS TUNNISTAMINE
      • 6.3.1. DETAILPLANEERINGU OSALINE KEHTESTAMINE JA OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.1. OSALINE KEHTESTAMINE
        • 6.3.1.2. OSALINE KEHTETUKS TUNNISTAMINE
        • 6.3.1.3. KEHTETUKS TUNNISTAMINE ÜHE VÕI MITME TUNNUSE OSAS
        • 6.3.1.4. MUUDATUSTE SISSEVIIMINE
    • 6.4. DETAILPLANEERING JA PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
      • 6.4.1. DETAILPLANEERING
      • 6.4.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
        • 6.4.2.1. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEKS
        • 6.4.2.2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE AVALIK MENETLEMINE
  • 7. SÕNASTIK
  • 8. ALLIKAD
  1. Home
  2. Docs
  3. NÕUANDEID DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEKS
  4. 5. DETAILPLANEERINGU RUUMILAHENDUS
  5. 5.3. ASJAKOHASTE MÕJUDE HINDAMINE
  6. 5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI

5.3.6. ASJAKOHASTE MÕJUDE NÄIDISNIMEKIRI

Esitatu on näidisnimekiri koos küsimustega teemadest, mis võivad olla detailplaneeringu elluviimisel asjakohaste mõjudena käsitletavad. Enamik nimekirjas toodud mõjuvaldkondadest on ühtlasi planeeringu sisulised teemad. Millised on konkreetse planeeringuga seotud asjakohased mõjud, tuleb otsustada igal üksikujuhul eraldi.

Majanduslikud mõjud

  • Töökohad
    • Kas planeeringu elluviimine toob kaasa täiendavaid töökohti, sh kaudsed töökohti läbi täiendava tarbijaskonna lisandumise (nt tehase kavandamisel lisanduvad töötajad tarbivad ka piirkonna äriteenuseid)? Kui palju töökohti lisandub? Kas kannatada saavad olemasolevad töökohad?
  • Teenused
    • Kas kavandatava arenduse elluviimine toob piirkonda täiendavaid teenuse pakkujaid ja tarbijaid? Kas kavandatu elluviimine võib eemale peletada olemasolevaid teenusepakkujaid või nende tarbijaid?
  • Majanduse mitmekülgsus
    • Kas lisandub majandustegevust seni piirkonnas esindamata sektoris? Kas majanduskeskkond muutub mitmekesisemaks ja seetõttu jätkusuutlikkumaks?
  • Konkurents
    • Kas ja kuidas kavandatu elavdab majanduskeskkonda, suurendab konkurentsi? Kas konkurentsiolud võivad tingida ohu, et kus kavandatav tegevus „ei lähe tööle“ või „sööb“ uus arendus senise välja?
  • Kavandatava tegevuse tasuvus, sh tehnovõrkude ja (kergliiklus)teede lahenduse optimaalsus
    • Kas kavandatu elluviimine on üldjoontes majanduslikult otstarbekas? Kas tehnovõrkude lahendus on tehnilis-majanduslikult teostatav? Kuidas tehnovõrkude lahendus sobitub olemasolevate väärtustega (nt miljööväärtuslikud hoonestusalad jms)?
  • Mõju omavalitsuse eelarvele
    • Kuidas mõjutab planeeringulahenduse elluviimine kohaliku omavalitsuse tulusid ja kulusid, nt kulud teehooldusele, haridusasutustele?
  • Mõju varale
    • Kuidas kavandatu mõjutab lähiümbruse kinnisvara väärtust?
  • Planeeringu elluviimisega seotud kokkulepped
    • Kas kokkulepped on osapooltele jõukohased? Kuidas saab kohalik omavalitsus panustada planeeringu elluviimisesse (nt kaasfinantseerida teede ja taristu rajamist jms).

Kultuurilised mõjud

  • Miljööalad
    • Kas lahendus rikub miljööd või on sellega kooskõlas? Kas lahendus võimendab miljööväärtusi?
  • Väärtuslikud maastikud
    • Kas ja kuidas lahendus arvestab väärtusliku maastiku kui terviku ja selle komponentide omapäraga ja sobitub sellesse? Kas objekt domineerib väärtuslikul maastikul?
  • Vaated
    • Kas lahendus arvestab (üldplaneeringust tulenevate) ilusate vaatekohtade ja vaatesuundadega? Väljapaistvama objekti puhul vajalik täpsem analüüs, kust kuhu vaated avanevad, kas kavandatav objekt piirab/takistab või võimendab vaadet; muudab maastiku vaadet oluliselt (nt arenduse elluviimisel avaneb ebaesteetiline vaade väärtustatud vaatekohast).
  • Erinevad kultuuriväärtuslikud objektid (mälestised, kohaliku kaitse all olevad ja kohaliku kaitsestaatuseta objektid, kohalikud sümbolobjektid jms)
    • Kas objektid säilivad, kas objektide lähiala mõjutatakse, kas säilib objekti vääriline lähiala, kas vaatlemishuviga objektide (nt kirik, mõisakompleks) säilib hoonete vaadeldavus (NB – siin ei räägita üldplaneeringu järgsetest ilusatest vaadetest, mis pole reeglina väärtuslike objektide kaupa paika pandud).
  • Piirkonna tavad ja traditsioonid
    • Kas kavandatu võimaldab säilitada soovi korral piirkonnale omaseid tavasid ja traditsioone, võimendab või soodustab neid? Kas traditsioonile elulaad on peale kavandatu elluviimist võimalik?

Sotsiaalsed mõjud

Sotsiaalsetele mõjudele on sageli omane mõjude ilmnemine juba enne kavandatu elluviimist. Kuuldused arendustegevusest võivad mõjutada inimeste elukohavalikuid, kinnisvarahindu, ruumikasutust jm.

  • Sotsiaalne võrdsus, segregatsiooni vältimine
    • Kas lahendus arvestab tasakaalustatult erinevate ühiskonnagruppide vajadustega ja õigusega olla mitte diskrimineeritud? Kas tagatud on võrdsed võimalused, linnalises keskkonnas rakendatud nt 8-80 printsiipi? Kas lahendus väldib segregeerumise soodustamist, luues erinevaid elulaade võimaldavaid elukeskkondi?
  • Majanduslik toimetulek
    • Kas ja kuidas kavandatu mõjutab leibkondade majanduslikku toimetulekut?
  • Ligipääsetavus, liikuvus
    • Kas kavandatu on erinevatele gruppidele hästi ligipääsetav? Kas liikuvuslahendus arvestab erinevate gruppide vajadustega? Kuidas on lahendatud erinevad liikumisviisid – jalakäija, ratturi, autosõitja, ühistranspordi kasutaja vaatenurgad. Kas on tagatud operatiivtranspordi juurdepääs?
  • Kvaliteetne avalik ruum
    • Kas kavandatu loob kvaliteetset avalikku ruumi, arvestab universaaldisaini ja kohaloome põhimõtetega?
  • Liiklus- ja parkimisalade inimmõõtmelisus
    • Kas liiklusalade disain lähtub jalakäija vajadusest? Kas lahendus väldib „automerede“ teket, kavandab liigendatud ja haljastatud parkimisalasid?
  • Teenuste kättesaadavus
    • Kas erineva taseme teenused on elanikule, külastajale, piirkonnas töötajale kättesaadavad?
  • Sotsiaalsed häiringud
    • Kas lahendusega võivad kaasneda sotsiaalsed häiringud – nö mentaalsed mõjud, mistõttu elanikud neid enda vahetusse lähedusse ei soovi. Eriti oluline on hinnata mõjusid sotsiaalset vastuolu tekitavate objektide puhul (nt puuetega inimeste kodude, vangide rehabiliteerimiskeskuste, süstlajagamispunktide kavandamisel).
  • Turvalisus
    • Kas lahendus ohustab või tugevdab kogukonna turvatunnet (nt liikluslahendus, naabrusest erineva funktsiooni kavandamine, valgustus vms)
  • Visuaalsed mõjud – objektide nähtavus ja domineerivus, maamärgid.
    • Kas objekti rajamisega mõjutatakse olulisi vaatekohti, visuaalselt tundlikke piirkondi? Kas silmapaistev ja senist maastikupilti oluliselt muutev objekt põhjustab häiringut igapäevaselt mõjutatud gruppidele (lähedalasuvad elanikud).
  • Omavalitsuse sotsiaalse taristu jätkusuutlikkus .
    • Kuidas planeeringu elluviimine mõjutab omavalitsuse seadusjärgsete ülesannete täitmise võimet? Kas on piisavalt lasteaia – ja koolikohti, kas on vajalikud täielikud investeeringud sotsiaalse taristu edasiarendamiseks.
  • Tervis
    • Kas ja kuidas kavandatu mõjutab välisõhu ja veekvaliteeti, müraolukorda, sportimisvõimalusi, vabas õhus viibimise võimalusi, üldist heaolu?
  • Tunnetuslik mõju varale
    • Kas esineb sotsiaalse häiringuna käsitletav mõju lähielanikele varale (st ei ole majandusliku mõjuna tõestatav)?

Mõjud looduskeskkonnale

Kui detailplaneering on seotud looduslikult keerukate oludega, koostatakse sageli eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas. Eelhinnang ei pruugi aga anda piisavalt sisendit detailplaneeringu lahenduse väljatöötamiseks, mistõttu võib olla vajalik ka asjakohaste mõjude raames looduskeskkonna teemadele tähelepanu pööramine. Mitmed normeeritud looduskeskkonna teemad (välisõhu kvaliteet, müra jms) tagavad ühtlasi sotsiaalset heaolu.

  • Roheline võrgustik
    • Kas roheline võrgustik jääb planeeringu elluviimisel toimima? Kas lahendus vastab üldisemas planeeringus määratud rohevõrgustiku tingimustele?
  • Haljastus, elurikkus
    • Kuidas planeeringulahendus panustab rohelisse elukeskkonda? Kas kavandatu toetab elurikkust?
  • Liigniiskus ja üleujutusalad
    • Kas planeeringuga kavandatav võib olla liigniiskusest ja üleujutusest mõjutatud? Kas arendustegevus (ja selleks vajalik maapinna täitmine/tõstmine) üleujutusohuga alal võib omakorda halvendada olukorda naaberkinnistutel?
  • Autokasutuse vähendamine/suurendamine
    • Kas lahendus vähendab või suurendab autokasutust? Kas ja kuidas planeeringulahendus toetab autovabasid liikumisvõimalusi?
  • Põhjavee kaitstus
    • Kas ja kuidas planeeringulahendus arvestab põhjavee kaitstuse tasemega?
  • Pinnavesi
    • Kuidas planeeringulahendus “tegeleb“ pinnavee teemadega? Kas veekogude äärde kavandatud tegevus on põhjendatud ja võimalikke riske arvestav? Kas lahenduses on arvestatud lumeoludega?
  • Lõhnahäiringud
    • Kas planeeringulahenduse elluviimine põhjustab lõhnahäiringuid, kas neid on võimalik leevendada? Kas mõjualas on objekte, millest lähtub lõhnahäiring ja kuidas kavandatav tegevus sel juhul sobitub?
  • Radoon
    • Kas planeeringulahenduse elluviimisel radooniohtlikkes piirkonnas on arvestatud täiendavate meetmete seadmise vajadusega?
  • Muud võimalikud keskkonnaohud
    • Kas planeeringulahendus arvestab ebastabiilsete rannikuastangute, altkaevandatud alade vms juba kujunenud keskkonnast ülenevate ohtudega?
  • Kliimamuutustega arvestamine
    • Kas planeeringulahendus arvestab kuumasaarte tekke, sagenevate äärmuslike ilmastikuolude, üleujutusohu jms-ga? Kas planeeringulahenduses on kavandatud meetmed ja tingimused keskkonna kliimamuutustega kohandamiseks?
FacebookTweetPinEmail
Tags Arhitektile, Ettevõtjale, Kodanikule, KOV-ile, Riigiametnikule
Updated on mai 16, 2022

Doc navigation

← 5.3.5. KUIDAS KAJASTUB MÕJUDE HINDAMINE PLANEERINGUS?5.3.7. KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE →

Hetkel populaarne

Seminar: Kliimamuutustega kohanemine ja elurikkuse suurendamine ruumi planeerimisel – 30. maiPlaneeringute avalikud arutelud märtsis 2021Neli küsimust üldplaneeringu ja muinsuskaitse seostestPlaneerimise digipööre – mis see on?

Kontakt

  • Rahandusministeerium
  • Ruumilise planeerimise osakond
  • Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

Portaali administreerimine

  • info.planeerimine@fin.ee

Maakonnaplaneeringud

  • Alan Rood
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • maakonnaplaneering@fin.ee

Digiarendused

  • Taavi Pipar
  • Ruumilise planeerimise osakonna nõunik
  • digi.planeerimine@fin.ee
  • Ruumiline planeerimine
    • Mõju hindamine planeerimisel
    • Maastikest meie ümber
    • Üleriigiline planeering “Eesti 2030+”
    • Eesti mereala planeerimine
    • Riigi eriplaneering
    • Regionaalsed maakondade planeeringud
    • Kohaliku omavalitsuse planeeringud
    • Üldplaneeringu teemad
  • Õigusaktid ja kohtulahendid
    • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste määrus
      • Olulise ruumilise mõjuga ehitiste planeerimine
    • Planeeringute koostöö tegemise ja kooskõlastamise määrus
    • Planeeringute vormistamise määrus
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide koostamise ja vormistamise juhend
      • Planeeringu jooniste digitaalsete kihtide vormistamise näidised
    • Riigikohtu lahendid
  • Juhendid ja uuringud
    • Planeeringute andmekogu juhendid
    • Ruumilise planeerimise roheline raamat
    • Planeerimisseaduse 2. peatükk: planeerimise põhimõtted
    • Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks
    • Nõuandeid detailplaneeringute koostamiseks
    • Ruumilise planeerimise konsultatsioonihange
    • Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise juhendid
    • Rohevõrgustiku planeerimisjuhend
    • Kahaneva asustusega piirkondade planeerimissoovitused
    • Tühjeneva elukeskkonna kohandamise juhend
    • Muinsuskaitse ja kultuuripärand üldplaneeringutes
      • Tees 1: Üldplaneeringu seletuskirjas ei esitata kultuurimälestistele kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi ja tingimusi, sest need ei ole üldplaneeringuga kehtestatavaks objektiks ning kehtivad sõltumata üldplaneeringuga kavandatavatest maakasutustingimustest
      • Tees 2: Kultuurimälestiseks olevaid objekte ei saa käsitleda kohaliku tähtsuse tasandilt, neid tuleb käsitleda riikliku tähtsusega objektidena, mille kaitse on tagatud seadusega; planeerimisseadusest tulenev üldplaneeringu eesmärgipärane ülesanne on kohaliku tähtsusega kultuuripärandi käsitlemine
      • Tees 3: Kultuurimälestiste ja/või nende kaitsevööndite kajastamine üldplaneeringu kaardimaterjalil registrinumbrite või nimetuse täpsusastmega ei ole mõistlik, kuna kaartidel on liiga palju infot ja need ei jää lõpuks loetavad; kultuurimälestiste paiknemise kohta saab infot Kultuurimälestiste registrist ja Maa-ameti kultuuripärandi kaardikihilt, üldplaneering kajastab vaid kohalikku ning üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi
      • Tees 4: Üldplaneeringu täpsusastmes ei analüüsita kohapõhiselt läbi kõiki kultuuripärandiga seotud vaatekoridore, samuti ei märgita neid kaardile, üldplaneering saab seada vaid üldisemad tingimused nt kultuurimälestisteks olevate hoonete ja hoonegruppide (nt mõisad) lähiala arendamisel arvestamiseks, et säiliks mälestise vaadeldavus
      • Tees 5: Üldplaneeringut koostades on teatud objektide puhul mõneti keeruline mõista Muinsuskaitseameti määratlust, et need „ei ole veel kaitse alla jõudnud“; planeeringu koostaja eeldab, et riik on võtnud riikliku kaitse alla need objektid, mida sel ajahetkel on vajalikuks peetud ning kohalikul omavalitsusel on üldplaneeringu koostamise protsessis oma otsustusautonoomia objektide üle, mida võtta kaitse alla kohalikul tasandil
      • Tees 6: Üksikud pärandkultuuri, maaehituspärandi jt väärtuslikud objektid on juba haaratud väärtuslike alade või miljööalade käsitlusse, kus on väärtuste säilimine ja nendega arvestamine määratud üldplaneeringus antud üldiste ehitustingimuste kaudu maa juhtotstarvete kaupa
      • Tees 7: Kalmistuseaduse § 4 näeb ette, et kalmistu rajamisel ja laiendamisel nähakse planeeringuga ette vähemalt 50 meetri laiune vöönd kalmistu välispiirist, koostatav planeering aga ei näe puhvertsooni rajamist ette, kuna planeeringus ei kavandata kalmistu rajamist ega laiendamist
    • Kõiki kaasav elukeskkond
    • Ligipääsetavus
    • Turvaline elukeskkond
    • Päästeameti roll planeeringute koostamisel
    • Hiiu mereala ruumianalüüs
    • Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis
    • Eesti väikeasulate uuring
    • Kehtivate detailplaneeringute ülevaateuuring
    • Potentsiaalsete reisirongiliikluse kasutajate uuring
  • Digiarendused
    • Digiarendused
    • Planeeringute andmekogu
    • Planeeringute menetluse infosüsteem
    • Digiandmete töörühm
    • Planeeringute valdkonna digiprojektide seminarid
  • Küsimused ja selgitused
    • Korduvad küsimused
    • Selgitused ringkirjadest
  • Menetluse skeemid
    • Menetluse skeemid inglise keeles
    • Menetluse skeemid vene keeles
  • Seminarid ja infopäevad
    • Ruumiloome koolitusprogramm
    • Koolitusmaterjalid 2022
    • Infopäevad 2022
    • Üldplaneeringu töötoad 2022
    • Koolitusmaterjalid 2021
    • Üldplaneeringu töötoad 2021
    • Koolitusmaterjalid 2020
    • Üldplaneeringu töötubade materjal 2019-2020

Tagamaks lehe mugavama ja isikupärasema kasutamise, kasutab käesolev veebileht küpsiseid.

Skip to content
Open toolbar Accessibility Tools

Accessibility Tools

  • Suurenda teksti suurustSuurenda teksti suurust
  • Vähenda teksti suurustVähenda teksti suurust
  • Must valgeMust valge
  • Suurendatud kontrastsusSuurendatud kontrastsus
  • Pööratud värvidPööratud värvid
  • Hele taustHele taust
  • Esiletõstetud lingidEsiletõstetud lingid
  • Lihtsad šriftidLihtsad šriftid
  • Läheta Läheta
Share this ArticleLike this article? Email it to a friend!

Email sent!