Üldplaneeringu töötubade sari jõudis lõpule – viimases töötoas keskenduti elluviimisele

Novembris toimusid taas üldplaneeringu töötoad, seekord kogunesid viie Eesti piirkonna omavalitsuste planeerijad viimast, üheksandat korda. Füüsiliselt saime koguneda Viljandis, Põlvas, Sõmerus ja Tallinnas, Pärnu piirkonna töötuba otsustati viiruseohu tõttu teha virtuaalne. Kokku osales seekord töötubades ligi 70 osalejat. Töötoas keskenduti üldplaneeringu elluviimise erinevatele aspektidele – mida  üldplaneeringut koostades silmas pidada, et see peale kehtestamist ka elluviidav oleks.

Töötuba algas Tuuli Veersalu ja Merje Muiso (Rahandusministeerium) tagasivaatega sellele, mida omavalitsused viimase üldplaneeringute ülevaatamise käigus elluviidavuse vaatevinklist on välja toonud (slaidid). Siin tuli välja, et mitteühinenud omavalitsused (kellel ei ole uue planeeringu koostamise kohustust) hindasid kehtiva üldplaneeringu asjakohasust kõrgemalt, kui ühinenud omavalitsused. Ühinenud omavalitsused leidsid, et uue üldplaneeringu koostamine on tarvilik, sest olemasolev on vananenud ega vasta praegustele tingimustele ja trendidele, näiteks rahvastiku vähenemine, taastuvenergeetika arendamine, transpordiliikide mitmekesistamise vajadus, elanike ootus elukeskkonna kvaliteedile. Levinuimad teemad, mida omavalitsused soovivad seekordsetes üldplaneeringutes teisiti lahendada on detailplaneeringu koostamise kohustuse ulatus, lähenemine juhtotstarvete määramisele ja viimastega seotud sihtotstarvetele ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajadusele.

Kuulati kolme erineva omavalitsuse vaadet üldplaneeringu elluviimisele. Saue vallavanem Andres Laisk kõneles (vaata videosalvestust) üldplaneeringu olulisusest juhtimisinstrumendina. Muuhulgas tõi ta välja, et ei tasu karta, et läbimõeldud maakasutustingimuste ettenägemine üldplaneeringus ja nendest kinnipidamine elluviimise käigus, osutuvad omavalitsuse arengut takistavaks. Indrek Ranniku tutvustas Tartu linnavalitsuse põhimõtteid maakasutus- ja ehitustingimuste seadmisel – Tartus on sellele lähenetud väga kohapõhiselt ja detailselt ning välja töötatud digitaalne kaardirakendus, mis võimaldab taolist lähenemist peale planeeringu kehtestamist ka hõlpsalt jälgida ja üheselt mõistetavalt ellu viia. Triin Pärsim Jõgeva vallast selgitas, missugused on üldplaneeringu elluviimisega seotud kogemused ja väljakutsed kahaneva rahvastikuga omavalitsuses. Just demograafiliste muudatustega toimetuleku hõlbustamiseks on Rahandusministeerium ellu kutsunud tühjenevate korterelamute projekti, töötoas tutvustasid projekti ja selle seosed üldplaneeringutega Dmitri Moskovtsev ja Andres Levald (vaata videosalvestust).

Töötoa lõpus arutati koos arengustrateeg Kadri Tillemanniga, kuidas läheneda elluviimistegevuste kavandamisele ning elluviimise seirele (slaidid). Siinkohal on oluline, et planeerimisseaduses nõutavad ruumilise arengu eesmärgid oleks seatud ja sõnastatud selliselt, et neid oleks võimalik seostada mõõdetavate seirenäitajatega. Süsteemne üldplaneeringute elluviimise seire ei ole omavalitsuse jaoks seadusjärgne kohustus ning seetõttu ka praktikas vähe levinud. Järjepidev teadmine üldplaneeringu elluviimise edukusest või takistustest on samas üha olulisem, mistõttu tasub see uue planeeringu koostamisel läbi mõelda. Seire tulemustele tuginedes on hõlpsam teha ja põhjendada kaalutlusotsuseid, mis on seotud üldplaneeringu ülevaatamisega, täpsustavate teema- ja osaüldplaneeringute koostamisega ning üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute algatamisega. Elluviimise seire saab edukalt siduda nii keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus planeeritud seiretegevustega kui ka planeerimise käigus tuvastatud asjakohaste mõjude avaldumise hindamisega.

Kuna üldplaneeringu elluviimise kava koostamine ei ole õigusaktidega reguleeritud, siis on omavalitsustel endil võimalus leida kõige sobivam viis, kuidas elluviimistegevusi kavandada. Usume, et üldplaneeringu koostamisse panustatud töö ja aeg ning saavutatud tulemus on ikka eelkõige elluviimiseks. Väärib omakorda läbimõtlemist, missuguseid tegevusi ja ressursse on tarvis just selleks, et kirjapandud ruumilise arengu suunad ja tingimused ka tegelikus elus rakenduksid.