Asjakohaste mõjude hindamine

Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanded on planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) korraldamine (vt lisaks mõju hindamisest planeerimisel).

Eelnevast loetelust KSH korraldamine ja sisu on eraldi reguleeritud nii PlanS-s kui ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS) ning omab Eestis juba võrdlemisi pikka hindamispraktikat. Teiste asjakohaste mõjude sisu ja  hindamine vajab veel selgitusi ning seetõttu planeeringute menetluses nende hindamise osas vaadatakse tihtipeale ootusega sageli just KSH konsultandi poole. Tuleb teadvustada, et KSH eksperdid on traditsiooniliselt looduskeskkonna spetsialistid ning süvitsi majanduslike, kultuuriliste ja sotsiaalsete mõjude hindamine ei kuulu nende pädevusse. Seetõttu on tegemist täiesti eraldi suure teemade valdkonnaga, mis vajab algusest peale õigetesse rööbastesse juhtimist. Kõigepealt tuleks välja selgitada, millistele küsimustele vastuseid otsitakse ning läbi mõelda, kuidas saadavat infot saab kasutada edasiste sammude kavandamisel ja otsuste tegemisel.

Asjakohaste mõjude käsitlus erineb KSH lähenemisest – KSH tegeleb oluliste mõjude hindamisega, asjakohased mõjud võivad aga olla ka nö tavalised mõjud (vt Eleri Kautlenbachi ettekanne 2019 aasta kevadest). Seega kui konkreetse planeerimisdokumendi koostamisel ilmneb vajadus ka muude asjakohaste mõjude hindamiseks, tuleks seda selgelt väljendada vastava töö tellimise hankedokumendis (vt Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks), lähteseisukohtades ning kirjeldada ära, mida ja mil viisil oleks vaja hinnata. Mõnikord ei pruugi olla planeerimisprotsessi alguses teada, millised mõjud võivad kaasneda, st võib juhtuda, et asjakohased sotsiaalsed, majanduslikud või kultuurilised mõjud ilmnevad alles planeeringu protsessis. Sellisel juhul tuleks hindamiseks pädevus jooksvalt kaasata.

Asjakohaste mõjude hindamiseks on väga erinevaid võimalusi – tellida võib planeeringu koostamise raames erinevaid uuringuid (üldplaneeringute raames on tavapärasemad liikuvusuuringud, rohevõrgustiku uuringud, üleujutusalade uuringud jms, eriplaneeringute puhul võib aga väga asjakohane olla sotsiaal-majandusliku uuringu tellimine), võib lahendada asjakohaste mõjude hindamise KSH koostamise käigus laiendades hinnatavate mõjuvaldkondade ringi (nagu Eesti mereala planeeringu puhul) või võib proovida teemat lahendada hoopis kuidagi teisiti (näiteks Rapla ja Kehtna vald on ühiselt lahendamas teemat kaardirakendusega, mis peaks aitama nii üldplaneeringu koostamisel kui ka edasistel valdade arenguotsuste tegemisel). Häid tähelepanekuid asjakohaste mõjude hindamisele on pööratud ka üldplaneeringu nõustiku 6. peatükis.

Oluline on kogu asja puhul silmas pidada, et asjakohaste mõjude esinemisel tuleks leida sobilik viis nende hindamiseks – ei saa eeldada vaikimisi, et KSH käigus lahendatakse kõik teemad. Teisalt peaks hindama mõjusid, mis on planeeringu koostamiseks ja kehtestamiseks vajalikud. Pole kellegi huvides koostada mahukaid aruandeid, mis jäävad lihtsalt riiulile tolmu koguma ja millest otsuse tegemine tegelikult ei sõltu.

Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing (KeMÜ) viis 10.06.2020. läbi seminari, mis keskendus üldplaneeringute KSH läbiviimise praktikale (vt seminari salvestusi). Loogilise arenguna kerkisid üles ka küsimused asjakohaste mõjude hindamise kohta. Neid teemasid otsustati edasi arutada sügisel KeMÜ, planeeringute koostajate, Keskkonnaameti ka Rahandusministeeriumi vahel. Oktoobris-novembris toimunud kohtumistel vahetatigi mõtteid asjakohaste mõjude hindamise teemal peamiselt üldplaneeringute koostamise kontekstis. Hetkel on kõigil osapooltel siin küsimusi rohkem, kui vastuseid, kuid mõnedes seisukohtades jõuti üksteisele lähemale.

Esiteks, paistab, et ei ole õige käsitelda asjakohaste mõjude hindamist KSH loomuliku osana, vaid (ühe võimalusena) eraldiseisva tööna, mille teostab vastava pädevusega ekspertrühm. Teiseks on asjakohaseid mõjusid hinnatud juba aastaid nii KSH-des, kui planeeringutes, kuid neid ei ole niimoodi nimetatud. Seega tuleb teadlikkust tõsta ning selguse mõttes täpsemalt piiritleda olulisi keskkonnamõjusid ning asjakohaste mõjusid ja hakata neil vahet tegema. Kolmandaks on kõige olulisem planeeringu ja KSH „omaniku“ vaade kas ja milliseid asjakohaseid mõjusid tuleb käsitleda ja hinnata. Iga kord ei pruugigi asjakohaseid mõjusid, mida hindama peab, üldse ollagi.

Kõik aruteludel osalejad tõdesid, et vajalik on kohalike omavalitsuste ja kooskõlastavate ametkondade koolitamine ning juhendmaterjalide väljatöötamine.