Üldplaneeringul on oluline roll toimivate liikuvuslahenduste ja ühenduste kavandamisel

Juunis toimus järjekordne üldplaneeringu koostamise praktiliste töötubade seeria kohalikele omavalitsustele – seekord oli tegu praktiliste töötubadega, mille fookuses olid liikuvuse ja ühendustega seotud teemad. Töötuba pealkirjaga “Ühendused” oli järjekorras juba seitsmes.

Praktilises töötoa formaadis ei ole ekspertide teoreetilisi ettekanded, küll aga jagavad nad oma teadmisi ja kogemusi aruteludes ja vastavad osalejate küsimustele. Seekordsesse töötubade sarja andsid oma panuse liikuvuseksperdid Mari Jüssi ja Kaur Sarv ning Maanteeametist Marek Lind. Kõik juunikuised töötoad viidi läbi veebikeskkonnas Zoom.us.

Taaskord toimus viis piirkondlikku töötuba ning igas töötoas oli arutelude aluseks ühe omavalitsuse üldplaneering liikuvuse ja ühenduste vaatevinklist. See, et püstitatud teemafookused ning üldplaneeringu menetlusjärg oli tutvustamisele tulnud omavalitsustes erinev, andis võimaluse mitmekülgseteks ja eripalgelisteks teemakäsitlusteks. Põlva piirkonna töötoas tutvustasid piirkondlikke olusid Rõuge valla esindajad – Rõuges on üldplaneeringu protsess äsja alanud ning aruteludes keskenduti sellele, missuguseid asjaolusid varajases menetlusetapis arvestada ja kuskohast väärtuslikku sisendinfot ammutada. Liikuvuseksperdid julgustasid omavalitsusi läbi viima erinevas formaadis, aga lihtsaid ja jõukohaseid liikuvusuuringuid. Kohalikul tasandil võib anda väärtuslikku sisendinfot ka vaatlused võtmepaikades (bussipeatused, oluliste teenuste osutamise paigad, näiteks koolid jne) ja teemakohane ideekorje. Olukorras, kus mobiilpositsioneerimisel põhinevaid liikuvusuuringuid andmekaitsepiirangute tõttu läbi viia ei ole võimalik, saab soovi ja vajaduse korral liikumisi siiski kaardistada kasutades näiteks tervisesportlaste seas populaarseid rakendusi nagu Endomondo ja Strava või esimeses töötoas tutvustatud Maptionnaire lahendust.

Pärnu piirkonna töötoas tutvustas oma liikuvuse ja ühenduste kavandamisega seotud rõõme ja muresid Saaremaa vald – tegemist on peale haldusreformi moodustunud Eesti suurima pindalaga maaomavalitsusega, kus saaresiseste keskuste omavahelised ühendused ja võtmeteenustele ligipääs on väga olulised. Saaremaa vald tõi välja ka selle, et üldplaneeringu käigus on oluline pöörata tähelepane hooajalistele ja puhkemajandusega seotud ühendustele – näiteks matkaradadele ning ligipääsudele rannale ja kaldale. Haldusreformijärgses olukorras, kus omavalitsused peavad planeerima senistest suuremate alade maakasutust, liikuvust ja ühendusi, aitavad aktuaalset infot koguda mitmed veebilahendused. Maanteeamet tutvustas ühistranspordi kättesaadavuse ja elanike paiknemise kaardirakendust, mis on abiks nii maakasutuse kui ühistranspordivõrgustike planeerimisel. Teede ja nende lähipiirkondade tegelikku olukorda aitavad ilma igale poole kohale sõitmata hinnata pildi- ja videolahendused Google Maps, Maanteeameti liiklussageduste kaart ning rakendus Reach-U.

Viljandi piirkonnas tutvustatud Põltsamaa valla kaasus ning Sõmeru piirkonnas tutvustatud Tapa valla kaasus käsitlesid asjaolusid, mis on seotud kõrgema tasandi planeeringute ja plaanidega arvestamise vajadusega üldplaneeringutes. Põltsamaa vallas on vajadus arvestada Tallinn-Tartu maantee perspektiivse trassimuudatusega ja selle mõjudega. Välja toodi mitmeid asjakohaseid mõjusid – üldplaneering saab ette näha uusi ühendusviise, et mitte halvendada Põltsamaa ja Adavere ligipääsu põhimaantee ühistranspordile. Lisaks on tekkinud vajadus ja võimalus ümber vaadata uue trassi lähedusse jääva senise põllumajanduspiirkonna juhtfunktsioon ja leida koostöös maaomanikega uutesse tingimustesse sobiv kasutusvõimalus. Tapa valla esindaja tutvustas olukorda, kus üldplaneering teeb ettepaneku muuta maakonnaplaneeringuga välja pakutud maantee ümbersõitu. Omavalitsus on üldplaneeringu protsessis hinnanud põhjalikult võimalike alternatiivide asjakohaseid mõjusid ja jõudnud järeldusele, et maakonnaplaneeringus kavandatud ümbersõidulahenduse kajastamine üldplaneeringus pole otstarbekas ning mõistlikum on jätkuv liiklusvoo suunamine kasutades olemasolevat teed, mis läbib Tapa linna. Arutelu käigus jõuti järeldusele, et juhul, kui taolised muudatusvajadused on koostöö käigus läbi arutatud ja asjakohaste argumentidega piisavalt põhjendatud, siis leiavad need tõenäoliselt heakskiidu ka üldplaneeringu kooskõlastamise ja järelevalve käigus. Liikuvuseksperdid märkisid, et kindlasti on liikuvusega ja ühendusega seotud tulevikuplaane ja vajadusi, mille kirjeldamine üldplaneeringusse ei sobi ning sellisel juhul on mõistlik kaaluda liikuvuskava koostamist, inspiratsiooni selleks leiab Euroopa Liidu poolt koostatud lühikesest juhendbrošüürist ning Euroopa linnade liikuvuskavade auhinna konkursi lehelt. Liikuvuskava õigustab ennast kindlasti edasiste täpsemal tasandil planeeringute ja projektide koostamisel, andes teavet ning alust otsuste langetamisel ja põhjendamisel.

Tallinna piirkonna töötoas tutvustas Lääne-Harju vald, kuidas neil on üldplaneeringu käigus kavas adresseerida kasvava asustussurvega Laulasmaa-Kloogaranna piirkonna liikuvuslahendusi – arvesse võetakse nii olemasolevat teedevõrku (maanteed, raudtee, kergliiklusteed) kui ka teenuste ja oluliste maamärkide asukohti. Arutelu üheks põhiteemaks kerkis Lohusalu poolsaare näitel kergliiklustee kavandamise väljakutsed olukorras, kus olemasolev asustusstruktuur ja looduskeskkond teeb keerukaks maanteelt ohutus kauguses oleva kergtee rajamise. Maanteeamet tõi välja, et kergliikejatele rajatav tee peab nende liiklemise ohutust tõstma – seepärast soosivad nad oma kooskõlastusprotsessides turvalisust tagavaid meetmeid (maanteest kaugemale kavandatud lahendused nt. külgohutusalad, piirded). Siiski rõhutati, et ükski vajalik jalgrattatee ei pea jääma rajamata ning koostöö ja arutelude käigus on võimalik leida sobivad ja realistlikud lahendused. Rae valla näitel arutati selle üle, mida tuleb arvestada uutele arendusaladele maha- ja pealesõite kavandades, ka siin on võtmesõnadeks eelkõige ohutus, asjakohaste mõjude (näiteks keskkonna ja majanduslike mõjude) kompleksne hindamine ja sihtrühmade kaasamine.

Pea kõigis töötubades tõusetusid küsimused, mis on seatud erateede avalikuks kasutamiseks määramisega ja sellega seotud juriidiliste nüanssidega. Jõuti järeldusele, et kuna üldplaneeringu kehtivusaeg on loodetavasti pikk, siis ilmselt ei suudeta koostamise käigus kõiki sellega seotud vajadusi ette näha ja kaardil kajastada. Küll aga on võimalik ja mõistlik üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtted ja kaalutluspiirid, millest edaspidi lähtutakse. Justiitsministeerium on tellinud asjakohase avaliku õigusliku regulatsiooni analüüsi “Juurdepääs kinnistule“. See analüüs toob välja planeerimisega seotud mõtted kohtupraktika näitel.

Liikuvuse ja ühenduste teemaga haakub ka vajadus tagada Päästeametile ligipääs tuletõrjeveele – OÜ Artes Terrae konsultandid ning Päästeameti esindajad tutvustasid omapoolseid seisukohti ja ootuseid (ettekanne), kuidas teemat üldplaneeringutes kajastada – kuna edaspidi on üldplaneering hajaasustuses projekteerimistingimuste aluseks, siis ootab Päästeamet, et üldplaneering seab üldisema raamistiku päästevõimekuse tagamiseks.

Liikuvus on lahutamatult seotud ligipääsetavusega. Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ja kõikidele on tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osa võtta. Ruumilise keskkonna ligipääsetavus on lahutamatu osa kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest.

Pea igas töötoas jõuti kokkuvõtvale tõdemusele, et omavalitsustel ja ametkondadel on küll oluline roll, et üldplaneeringuga ette näha häid ühendusi ja liikuvuslahendusi, kuid Eesti ruumimustrit arvestades on vajalik juhtida maalise hajaasustuse tänaste ja tulevaste elanike ootusi. Nii näiteks on talitatud Soomes, kus on koostatud juhend, mis kirjeldab maalise eluviisiga kaasnevaid kohustusi ja kulusid, selgitab omavastutust, liikuvusvajaduste ja -võimaluste muutumist jms.