Millega arvestada üldplaneeringutes tehnilise taristu kavandamisel

Detsembris 2019 toimusid üldplaneeringute koostamise töötoad sarjas juba neljandat korda, seekord keskenduti tehnilise taristuga seotud teemadele. Viis samasisulist töötuba tingliku pealkirjaga „Tehniline taristu. Kuidas?“ toimusid Viljandis, Sõmerul, Põlvas, Tallinnas ja Pärnus. Töötubades osales kokku ligikaudu 100 inimest.

Teoreetilise osa videosalvestis ja ettekanded on leitavad siit.

Tehnilise taristuga seotud teemadering, mida tuleb ka üldplaneeringut koostades arvestada, on lai. Seekord pühendati rohkem aega ja tähelepanu taristuteemadele, mis on omavalitsuste jaoks uudsed, aktuaalsed ning puudutavad võimalikult paljusid valdu-linnu. Sestap käsitleti teistest teemadest põhjalikumalt taastuvenergeetikaga seonduvat ning koostööd Päästeametiga tuletõrjetaristu arendamisel.

Töötoad algasidki energeetikaekspertide ettekannetega, seekord osalesid töötubades ekspertidena Aare Vabamägi (Tallinnas, Viljandis ja Sõmerus) ja Ahto Oja (Põlvas ja Pärnus), kes andsid ülevaate erinevatest taastuvenergia lahendustest ja nende kasutuselevõtu ja arendamise võimalustest ja mõjust kohalikul tasandil, samuti kaugkütte jätkuvast olulisusest ja arenguperspektiividest. Aare Vabamägi käsitles põhjalikumalt tuule- ja päikeseenergia kasutamisega seotud nüansse, Ahto Oja omakorda biokütuste ja biometaaniga seonduvat. Ekspertide ettekandeid täiendasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) või Rahandusministeeriumi esindajad – nad tutvustasin Eesti riikliku energia- ja kliimakava eesmärke ning nende täitmisega seotud ootusi omavalitsustele. Kõige suurem potentsiaal selles valdkonnas on tuule- ja päikeseenergia täiendavas kasutuselevõtus ning seepärast on MKM valmis igakülgseks koostööks omavalitsustega, et üldplaneeringutes tuule- ja päikeseparkide arendamiseks mõistlikke tingimusi seada. Omavalitsuste tegevuste toetamiseks on 2020. aasta aprillis valmimas kohaliku kasu uuring, mis aitab leida asjakohaseid leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid kogukondadele ning kavandamisel on ka teemakohane taastuvenergeetika käsiraamat.

Töötoa teine pool algas arhitekt Tõnu Laigu ülevaatega laiast valikust taristuteemadest, mis on samuti üldplaneeringute koostamisel olulised. Juttu tuli taaskord teedest-tänavatest, raudteest, elektri- ja sidevõrkudest, ühisveevärgist- ja kanalisatsioonist, jäätmekäitlusest, maardlatest ja kalmistutest. Töötubades osalesid ka Päästeameti esindajad, kes kõnelesid oma ootustest koostööle omavalitsustega üldplaneeringute koostamisel – nad rõhutasid eelkõige vajadust näha üldplaneeringuga ette tingimused tuletõrje veevarustuse arendamiseks ning tutvustasid sellega seotud uuenenud nõudeid. Lisaks osundas Päästeamet probleemidele, mis on seotud alla 20 ruutmeetri suuruste ehitiste (nn vabaehitustegevus) rajamisega tuleohutuskujadesse, mis tihedamalt asustatud piirkondades võib soodustada tule levikut ja raskendada päästetöid. Päästeamet tutvustas ka kemikaaliseadusest tulenevaid nõudeid, mis on seotud ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtetega ning tõid välja, et nii olemasolevatele kui perspektiivsetele ettevõtetele ja nende ohuala ulatustele ja mõjule tuleb üldplaneeringus tähelepanu pöörata.

Töötoa praktilises osas otsiti koos osalejatega võimalusi käsitletud teemade praktiliseks kajastamiseks üldplaneeringutes.

Päikeseparkide rajamisel käsitleti kaasust, kus juba üldplaneeringu koostamise ajal on huvi päikesepargi rajamiseks kehtiva detailplaneeringuga alale, kuhu on ette nähtud elamurajoon. Otsiti lahendusi, kuidas taolisi arendussoove üldplaneeringu koostamise ajal lahendada ning missuguseid tingimusi koostatavas üldplaneeringus päikeseparkide rajamiseks ette näha. Mõtted, mis rühmatööde tegemisel tekkisid:

  • selleks, et üldplaneeringu koostamise ajal juba olemasolevale detailplaneeringualale parki rajada, on siiski vaja uus detailplaneering koostada; muu hulgas ka seetõttu, et kogukonna ja avalikkuse osalusel lepiti varasemas planeeringus kokku oluliselt teise iseloomuga maakasutus;
  • päikeseenergeetika arendamise võimaluste loomisel üldplaneeringus on oluline eristada suuri parke haja-asustuses ning hoonestusaladel linnalistes piirkondades (nt rajatised katustel, rõdupiiretel, seintel);
  • haja-asustuses võib päikeseparke rajada ka väärtuslike maastike lähedale, kui on koostatud visuaalse mõju hinnang ning ka rohevõrgustikku, kui selle reaalne mõju antud rohevõrgustiku alale on hinnatud;
  • kindlasti tuleb ette näha vajadus, et päikeseparkide rajamisel tuleb hinnata mõju vaadetele, paigad, kus vaated on eraldi väärtustatud, tuleks välistada ja see tingimus üldplaneeringus kajastada;
  • üldplaneeringuga saab suunata, et päikeseparkide arendamisel tuleb eelistada jäätmaid – endised karjäärid, kasutusest väljalangenud tööstusalad;
  • tingimuste määratlemisel eelistada nende kajastamist seletuskirjas, mitte konkreetsete alade määramist planeeringukaardil;
  • üldplaneeringuga võiks määrata, missugusest tootmisvõimsusest alates on pargi rajamise eelduseks avalik kavandamisprotsess (detailplaneering või avalik menetlus), jäätmaadele rajamise korral avaliku kavandamisprotsessi vajadust ei oleks ning määrata muid tingimusi, millistel juhtudel on päikesepargi rajamiseks detailplaneeringu koostamine kohustuslik;
  • ka põllumaadel võiks teatud tingimustel rajamist lubada, oluline, et ei killustaks põllumassiive (eelistada teede lähedust);
  • linnalises asustuses tuleb ette näha ka tingimused, et eripärased ja sobimatud lahendused ei rikuks avalikku ruumi – terviklikud ja sobituvad lahendused kogu hoone või hoonerühma kohta, saab reguleerida ka hea- ja avalikku korda käsitlevate õigusaktidega;
  • kaaluda võimalust kasutada määratlust „tehnoehitise maa“, see välistab võimaluse, et tootmismaa sihtotstarbega maa saab peale päikesepargi kasutusaja ammendumist võtta kasutusele nt müra- ja õhusaastet põhjustava tehase rajamiseks;
  • üldplaneeringuga määrata päikeseparkide rajamiseks välistatud alad, nendega hõlmamata aladel lubada parkide rajamist;
  • võimaldada päikeseenergia kasutuselevõttu teatud aladel vaid juhul, kui tegemist on elukeskkonda teenindava tehnorajatisega, s.t see on juhtotsarbe lisaotstarve ning seada sellega seonduvad tingimused ning määrata juhtotstarbed, mis seda võimaldavad;
  • väärtuslike põllumaade välistamise tingimuse kajastamine üldplaneeringus;
  • kaalutluspiiride kirjeldamine üldplaneeringus, et tagada mõningane paindlikkus.

Kaevandamistegevuse, maardlate rajamise ja rekultiveerimise kaasuses arutleti, kuidas omavalitsuse territooriumil asuv kruusakaevanduse ala taastada üldplaneeringu kehtestamise järgselt ning milliseid võimalusi on kiirelt areneval kogukonnal käsitleda rekultiveeritud ala puhkepiirkonnana. Kaevandamisloa välja andmisel ja kehtiva üldplaneeringu koostamisel aga puhkeala funktsiooni kaevandamise järgselt ette ei nähtud. Otsiti lahendusi, kuidas koostatava üldplaneeringu kontekstis kaevandamistegevuse võimalikke mõjusid hinnata ning millised on võimalused kaevandamistegevust üldplaneeringutega reguleerida. Mõtted, mis rühmatöödes tekkisid:

  • oluline on eristada maardla ning kaevandamistegevuse mõju, need on erinevad;
  • maardla enda võimaliku mõjuna toodi välja mõju maastikule ja maakasutusele ja kaevandusala elurikkusele;
  • olulise tingimusena toodi välja reaalse ja aktiivse kaevandustegevuse ajaline ulatus – kogukonnale on oluline ka ajaline perspektiiv, kui kaua tuleb taluda kaevandamistegevuste mõju ning millal toimuvad ettenähtud rekultiveerimistegevused, võimaluse korral võiks seda üldplaneeringu tingimustes reguleerida;
  • üldplaneeringuga saab olemasolevatele ja perspektiivsetele kaevandusaladele ette näha puhveralad ja nende kasutamistingimused, mis väldiksid konfliktsete maakasutuste kattumist;
  • kaevandustegevuse oluline mõju on seotud survega teedele – üldplaneering peaks seadma tingimused, mis väldiksid olemasolevate teede ülemäärast liikluskoormust (teede korrastamisvajadus, alternatiivsete teede kasutamine või rajamine), koormuspiirangute ettenägemine teedele; võimalus näha üldplaneeringuga ette tingimus, et kaevanduse rajamise eeltingimuseks on liikluskoormuse mõju analüüs;
  • mõju tuvastamise juures tuleb hinnata ka mõju tõenäolist intensiivsust;
  • üldplaneeringus tuleks reguleerida viisid, kuidas vältida kaevandustegevuste negatiivset mõju veevarustusele – reoveekogusmisala laiendamine või kohustus kaevandajale leida viisid veevarustuse tagamiseks;
  • KSH koostamise vajadus, mis kaardistab mõjud ja pakub välja lahendused;
  • olgugi, et juba kasutuses oleva maardla kaevandmisluba (ja seal ettenähtud korrastamistingimuste suuniseid) ei saa tagasiulatuvalt muuta, saab uue üldplaneeringu koostamise raames siiski kaaluda ja läbi rääkida uute kasutusotstarvete ettenägemist ning nende arvestamist korrastamistingimuste- ja projekti koostamise sisendina, kuna maardlate kavandamine ja käitamine on pikaajalised protsessid ning olud võivad selle käigus muutuda.

Ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete kaasuses käsitleti Eesti väikelinna, kus juba asub taolisi ettevõtteid ning tõenäoline on ka edasine rajamissurve. Samas asuvad need tihedalt asustatud linnakeskuse ning looduskaitsealade vahetus läheduses. Otsiti lahendusi, kuidas nendest ettevõtetest tulenevaid võimalikke ohte ja nende leevendusmeetmeid üldplaneeringus kajastada. Mõtted, mis rühmatöö käigus tekkisid:

  • uute ettevõtete rajamiseks seada üldplaneeringuga lisanõuded, mis leevendaksid nendest ettevõtetest tekkivat kahjulikku mõju ja ohutegureid;
  • näha ette linnakeskkonna arendamistingimusi, nt haljastusnõuded, mis leevendaksid mõju (sh visuaalset mõju);
  • üldplaneeringu koostamisel analüüsida, kas on olemasolevaid või tulevasi sotsiaalse taristu objekte (nt lasteaed-kool), mille asukohad saaks määrata ohualadest välja;
  • üldplaneeringu koostamine kui võimalus olemasolevate ettevõtete esindajatega suhelda ning otsida võimalusi ja leevendada keskkonnamõjusid, mõjusid elanikkonnale ja võimalikke ohte;
  • koostada riskianalüüse ja saada sealt sisendit üldplaneeringusse;
  • oluline on ka kaasnev mõju, nt mõju kinnisvara hinnale/kvaliteedile, liikluskorraldusele (evakuatsioonivajaduse ettenägemine), elukvaliteedile, linnakese mainele.