Üldplaneering kui võimalus

Septembris sai alguse üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele. Esimene töötuba „Üldplaneering kui võimalus“ viidi läbi viies erinevas Eesti paigas – Viljandis, Sõmerul, Tallinnas, Valgas ja Pärnus. Kokku osales ligi 160 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid siit.

Esimese töötoa eesmärk oli anda sissejuhatav ülevaade ruumilise planeerimise põhimõtetest ja olemusest laiemalt, mõtestada lahti üldplaneeringu üldisemat strateegilist ülesannet, seostada seda teiste strateegiadokumentidega, käsitleda planeeringulahenduste mõju ning  sihtrühmade kaasamist.

Töötoa avas arhitekt Raul Järg üldplaneeringu strateegilise vaatega, käsitledes muuhulgas ruumilise planeerimise ajalugu, olemust ja seoseid globaalsete trendidega. Raul tõi kuulajateni oma praktiliste kogemustega ilmestatud üldplaneeringu ankurpõhimõtted. Ta rõhutas vajadust tunda  asustuse  arengulugu ja mõista paikade kujunemist. Raul innustas nägema üldplaneeringut juhtimisinstrumendina ja töövahendina piirkonna arengu suunamisel. Üldplaneeringu koostamine ei peaks olema vaid arhitekti või planeerimisspetsialisti töö, vaid kogukonna ühine panus, mis tugineb andmepõhistele otsustele.

Arengustrateeg Kadri Tillemann kõneles vajadusest soovitud mõjusid kavandada ja hinnata üldplaneeringuga seonduvaid asjakohaseid mõjusid, mis ei piirdu vaid keskkonnamõjudega. Lisaks tuleb kaaluda planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevaid majanduslikke, kultuurilisi ja sotsiaalseid mõjusid. Kadri tutvustas mõjude kavandamise ja hindamise lähenemisi ning võimalusi, mida need planeeringuotsuste langetamisel ja planeeringu elluviimisel pakuvad.

Kadri Tillemann jätkas ettekandega üldplaneeringu seostest teiste strateegiadokumentidega. Ta tutvustas kohaliku tasandi planeeringuotsuste võimalusi panustada ÜRO Säästva Arengu Eesmärkidesse, kasutades üldplaneeringu lahenduste põhjendamisel rahvusvaheliste ja riiklike strateegiadokumentide suuniseid. Ettekannet ilmestasid maakondlikud ja kohalikud näited.

Kommunikatsiooni spetsialist Kaidi Tingase juhtimisel toimus sihtrühmade kaasamisele ja nendega suhtlemisele keskenduv teemaplokk. Algatuseks andis Kaidi ülevaate osalusplaneerimise olemusest, kaasamiskava sisust ja vajadusest ning sihtrühmade määratlemisest. Järgnesid praktilised ülesanded ja harjutused. Harjutuste käigus kaardistasid töötubades osalejad erinevaid sihtrühmi ja arutlesid tulemusliku suhtlemise võimaluste üle. Osalejad tõid välja mitmeid olulisi sihtrühmi ja nende võimalikke huvisid, mida planeeringuprotsessis arvesse võtta, näiteks:

  • valla- / linnavolikogu liikmete poliitilised huvid;
  • piirkondade uusasukad, kellel pole kohalik identiteedi ja kohatunnetus veel tugevalt välja kujunenud;
  • vajadus tagada lastele ja noortele turvaline ja toetav keskkond ning leida mängulisi ja uudseid võimalusi nende kaasamiseks. Aga arvestada ka eakate vajaduste ja nende antud sisendiga;
  • oma valdkonna edendamise eest seisvad ametkonnad ja nende oluline roll planeeringuprotsessis;
  • kogukonnad ja nende esindajad, näiteks külavanemad, kes saavad omavalitsust ka ise erinevate osapoolteni jõudmisel ja nendega suhtlemisel aidata;
  • kohalik kodanikuühiskond laiemalt ning valdkondlikud vabaühendused – näiteks kultuuri- ja spordiseltsid, kes tavaliselt meelsasti kohalikus elus kaasa löövad;
  • erinevate huvidega maaomanikud – ettevõtjad, kinnisvaraarendajad, metsaomanikud ja väärtuslike põllumaade omanikud, kes vajavad tõenäoliselt personaliseeritud otsesuhtlust;
  • keskkonnahuvide eest seisvad huvigrupid, siin nähti vajadust teha vahet tõsistel keskkonnahuvidel ja nii-öelda „loodustrollidel“, kes seisavad oma (majanduslike) huvide eest, rõhudes meelsasti loodushoiuga kaasnevatele emotsionaalsetele nüanssidele.

Peale sihtrühmade kaardistamisülesannet analüüsiti koos Kaidi Tingasega erinevaid suhtlusviise – info jagamist omavalitsuse kodulehel, kohalikus ajalehes ning erinevaid kaardipõhiseid veebilahendusi sihtrühmade sisendi kogumiseks. Osalejad tunnistasid, et info tuleb sihtrühmadeni viia võimalikult lihtsas ja arusaadavas vormis ning seadusenõuete järgmise vajadus teeb selle praktikas parasjagu raskeks. Samas toodi rühmatööde käigus välja ka kommunikatsioonilahendusi, mis aitaks üldplaneeringuprotsessi viimist inimesteni lihtsustada, näiteks:

  • mitteformaalsed arutelud vabamas vormis – mänguline seminar või simulatsiooniharjutus, jalutuskäik või väliseminar paikvaatlusega;
  • üldplaneeringuinfoni juhatav bänner omavalitsuse kodulehe avavaates;
  • illustreerivad materjalid planeeringukaartidele lisaks – lihtsustatud skeemid ja atraktiivsed roll-up’id;
  • ametlike teadaannete dubleerimine „inimkeelsete“ artiklitega ajalehtedes ja kajastustega sotsiaalmeedias.

Töötoa viimases osas said osalised enda jaoks läbi mõelda lõppenud päeva olulisemad tulemused ning välja tuua uued teadmised ja oskused, mida oma töös kasutada.