Kuhu kavandada asustus?

Septembri lõpus ja oktoobris 2019 jätkus üldplaneeringu koostamise töötubade sari kohalikele omavalitsustele teise töötoaga „Asustus. Kuhu üldse?“. Taaskord toimusid töötoad viies erinevas Eesti kohas – Tallinnas, Viljandis, Valgas, Sõmerul ja Pärnus, töötubades osales kokku ligikaudu 120 inimest.

Teoreetilsest osast salvestatud video on leitav siit ja materjalid  siit.

Seekord olid fookuses asustuse kavandamisega seotud teemad – maakonnaplaneeringuga paika pandud asustuspõhimõtete täpsustamine rahvastikuprotsesse arvestades, keskuste võrgu kujundamine ning sealse elukeskkonna kavandamine. Samuti käsitleti asustuse suunamisega otseselt seotud valdkondi – olulise ruumilise mõjuga ehitiste kajastamine üldplaneeringutes, kliimamuutustega kohanemine ning arhitektuuri- ja arheoloogiapärandiga arvestamine.

Töötuba algas arhitekt Raul Järgi ettekandega, kes keskendus asjaoludele, suunistele ja praktikatele, mida omavalitsused võiksid keskuste võrgustiku kavandamisel silmas pidada. Ta rõhutas vajadust arvestada rahvastikutrende erinevates Eesti paikades, samuti inimeste globaalsetest trendidest tulenevaid uuenevaid ootusi avalikule ruumile. Olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamise juures toonitas Raul, et võimalike asukohtade arvestamine juba üldplaneeringu koostamise faasis võimaldab neutraalsemat platvormi kui ühekordsed eriplaneeringud.

Teine töötuba Pärnus

Maastikuarhitekt Edgar Kaare käsitles oma ettekandes võimalusi elukeskkonna kujundamiseks ning elamise, ettevõtluse, tootmise ja puhkealade seostamiseks. Saue ja Tartu linna näitel tutvustas ta erinevaid suuniseid ja oma praktikast tulenevaid võimalusi, kuidas kvaliteetset ja kaasaegset asustuse ruumi kujundada. Lisaks tõi Edgar välja ka kliimamuutustega kohanemise ja väärtuslike põllumaade säilitamisega seotud praktilisi aspekte. Kliimamuutustega kohanemise teema käsitlemist jätkasid Keskkonnaministeeriumi spetsialistid, kes tutvustasid riiklikke lähenemisi kliimamuutuste valdkonnas. Nad rõhutasid, et üldplaneering on sobilik planeerimisinstrument, et seada tingimusi, mis aitavad kõrgemate temperatuuride ja suuremate sadeveehulkadega toime tulla.

Töötoa viimane teoreetiline osa keskendus miljöö- ja kultuuriväärtustele, eelkõige arhitektuuri- ja arheoloogiapärandi väärtustamise võimalustele üldplaneeringu kaudu. Muinsuskaitseekspert Leele Välja tutvustas ehituspärandi kaitsmise vajadusi ja võimalusi. Ta tõi välja mitmeid edulugusid, kus pärandi kaitse on elukeskkonna kvaliteedi tõstmisele kaasa aidanud ning rõhutas, et vaatamata muinsuskaitseliste piirangutega seotud väljakutsetele väärtustab avalikkus pärandi kaitset kõrgelt.  Ta soovitas kasutada kohalike miljööalade ettenägemist üldplaneeringutes võimalusena kaitsta kohalike elanike ja külaliste poolt hinnatud traditsioonilist elukeskkonda. Kohalike oludega sobivaid, põhjendatud ja mõistlikke kasutustingimusi seades väärtustame ühelt poolt füüsilist keskkonda, teiselt poolt aga ka pärandmälu kandjat. Seejärel käsitlesid Muinsuskaitseameti spetsialistid arheoloogiapärandi teemat. Nad tutvustasid töötubades osalejatele arheoloogiapärandi olemust ja kaitsmise vajadust ning Muinsuskaitseameti ootusi, kuidas omavalitsused saaksid üldplaneeringut koostades ja ellu viies arheoloogiapärandi kaitsele veelgi rohkem kaasa aidata.

Töötoa lõpus viis moderaator Kadri Tillemann koos osalenud ekspertide ja ametnikega läbi praktilise arutelu. Osalejatest koosnevad laudkonnad esitasid töötoa teemadega haakuvad aktuaalseid küsimusi ning need arutati koos ekspertidega läbi. Vajadusel lahendati ka konkreetseid kaasusi. Eriti huvitasid osalejaid praktilised lahendused nii asustuse suunamisel kui kasutustingimuste seadmisel.

Praktiliste arutelude käigus tõstatatud teemad:

  • enamikes omavalitsustes rahvastik kahaneb – tuleb otsida ja leida võimalusi, kuidas sellega kohaneda ning kavandada uuenenud olukorras hoonestust ja teenuseid;
  • asumisüdamete kaasajastamise projekt on võimalus elukeskkonna kvaliteedi tõstmiseks, kuid mõnedel juhtudel on liikluskorralduse muudatused osutunud tõelisteks väljakutseteks ja seda eriti juhul, kui asumeid läbivad riigimaanteed ning lahendused peavad vastama Maanteeameti nõuetele ja ootustele;
  • pärandi määratlemisel üldplaneeringutes ei pea olema pelgalt ehitisekeskne; märgiti, et vajadus võib lähtuda muu hulgas ka joonobjektidest nagu jõed või raudteevõrgustik, või ka tööstuspärandist;
  • kliimamuutustega kohanemise valdkonnas on teravalt üles tõusnud liigvee ärajuhtimine, selle probleemi lahendamisel võib abiks olla üldplaneering, mis võimaldab ette näha ühe kinnistu/arendusala piiridest ulatuslikumaid lahendusi; Keskkonnaministeeriumi esindajad kinnitasid, et  ministeerium saab oma võimaluste piires omavalitsusi liigveelahenduste kavandamisel nõustada;
  • käimasolevate üldplaneeringute koostamise käigus on paljude omavalitsuste jaoks aktuaalne otsustada, mil määral ja missugustest kaalutlustest lähtuvalt lubada päikese- ja tuuleparkide rajamist ning seda eriti juhul, kui seda soovitakse teha põllumaadele, seal hulgas ka väärtuslikele põllumaadele;
  • asustuse suunamisega seotud kasutusvõimalusi ja -piiranguid tuleks põhjenda nii, et eraomandi kasutamise tingimuste seadmisega ei tekiks ulatuslikke juriidilisi probleeme, eriti hea on KOV kaalutlusõiguse kohaldamise argumenteerimisel kasutada asjakohaste mõjude hindamise tulemusi.