Eesti väikeasulate uuring aitab kohalikku omavalitsust üldplaneeringu ja arengukava koostamisel

Eesti peamiseks väljakutseks on rahvastiku kahanemine ja vananemine ning koondumine suurematesse keskustesse. Asustuse arengu üldised suunised määratleb üleriigiline planeering Eesti 2030+ ning selle alusel koostatud maakonnaplaneeringud.

Valminud on Eesti väikeasulate uuring, mille eesmärk on välja selgitada, milline on asulate olukord väljaspool keskuslinnu ning teha ettepanekud väikeasulate elujõu hoidmiseks nii riigi kui omavalitsuse tasandil. Uuring teeb asustusüksuste tasemel kättesaadavaks üleriigiliselt võrreldavad alusandmed, mis on vajalikud asustuse arengu täpsustamiseks linnade ja valdade üldplaneeringutes ning teistes arengudokumentides.

Uuringu mõistes on väikeasulateks kõik asulad, mis ei ole maakonnaplaneeringutes määratud maakonnakeskusteks või piirkondlikeks keskusteks. 2017. aastal moodustasid Eesti asustussüsteemi 4702 asustusüksust, millest enamus ongi väikeasulad: uuringu käigus koguti ja analüüsiti andmeid 4644 asula kohta. Väljatöötatud asustuse tüpoloogia koostamisel peeti elanikkonna demograafilise olukorra hindamisel oluliseks kahte mõõdet: elanike arvu muutust ning laste osatähtsust.

Eesti asustusüksused elanike arvu järgi. Allikas: REL 2011

Kohanemine laiemas mõttes sõltub nii asula tugevustest ja nõrkustest kui ka oskusest tugevusi ära kasutada ning nõrkusi minimeerida. Laiemate suundumuste taustal mängib seega olulist rolli nii kohapõhisus kui kohalik võimekus. Uuringus toodud ettepanekute fookus on seetõttu ka suuresti sellel, kuidas omavalitsus saab ise või koostöös riigiga sisemisi tegureid suunata ning kohalikku võimekust tõsta.

Üldplaneeringu ülesanne on asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamine. Planeeringute koostamisel lähtutakse sageli elanike arvu kasvust, seda ka pikemaajalise kahanemise oludes. Sellise lähenemise alusel ei kujune ressursside kasutamine ratsionaalseks ning loodud ruum (sh taristud) ei paikne kasutajate ootustele ja vajadustele vastavalt. Uueks paradigmaks on asustuse kestlik kahanemine ehk elukeskkonna kohandamine sobivaks kahanevale ja vananevale elanikkonnale.

Tänaseks on valdav enamus haldusreformi käigus ühinenud või liitunud kohalikke omavalitsusi algatanud uue üldplaneeringu. Kokku koostab lähiaastatel üldplaneeringuid neli viiendikku Eesti 79-st omavalitsustest. Üldplaneeringu koostajatele on kättesaadavad nõuanded üldplaneeringute koostamiseks, soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks, kahanevate piirkondade säästlikuks ruumiliseks planeerimiseks. Asustuse kohandamisel uutes kohalikes omavalitsustes on võimalik arvestada väikeasulate uuringuga lisanduvaid asustusüksuste erisusi kajastavaid objektiivseid andmeid. Kohapõhisust aitavad mõtestada uuringu raames kogutud laiapõhjaline statistiline info rahvastiku demograafilise ja sotsiaalmajandusliku olukorra, ettevõtluse, asulate elamufondi ja töörände kohta. Ettepanekute väljatöötamiseks ja sidustamiseks kohalike oludega toimusid välitööd. Uuringu aluseks olevate kohtandmete veebirakendust täiendatakse vastavalt statistikaandmete uuenemisele ning kasutajate ettepanekutele.

Soovime head kasutamist, ootame tagasisidet ja ettepanekuid!