Arengud mereplaneeringu koostamisel

Mereala ruumiline planeerimine on tööriist merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. Mereala planeeringuga määratakse, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste teostamine kõige otstarbekam. Seejuures tegeletaksegi erinevate merekasutusvaldkondadega nagu näiteks kalandus, meretransport, energeetika, kultuuripärand, rekreatsioon jne.

2018 suveperioodil toimusid Eesti mereala planeeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsuse avalikustamised (edaspidi LS ja VTK) ning küsiti dokumendile seisukohti ametkondadelt. LS ja VTK dokument annab planeerijatele ja mõju hindajatele täpsustatud tööülesanded – mida ja kuidas planeeringus käsitleda. LS ja VTK-le laekus mitmeid seisukohti, mille alusel on dokumenti täiendatud. Kõigi ettepanekutega, nende vastustega ning täiendatud LS ja VTK dokumendiga on võimalik tutvuda mereala portaalis.

Paralleelselt sellega, korraldati mereäärsetes maakondades töötubasid piirkondlike kultuuriliste väärtuste kaardistamiseks. Töötubades selgus, et näiteks Harjumaa merekultuuri iseloomustavad looduslikud rannad ja rannametsad, väikesaared ning kalurikülad. Läänemaa merd ja merekultuuri iseloomustavad näiteks madal meri ja lahesopid, rannaniidud ning laidudel karjatamine, roolõikus ja rookatused, linnuvaatlus, kaunid liivarannad ja suvituslinn Haapsalu. Töötubade tulemusena on valminud kõikide mereäärsete maakondade lõikes piirkondlikud portreed ning videolõik, mis on kättesaadavad mereala portaalist.

Juulis 2018 toimus Tallinna merepäevade raames Suurte meremõtlejate foorum, kus arutleti, mida tähendab meri eestlase jaoks ja milliseid väärtuseid tuleks säilitada. Foorumil toodi välja, et meri on kui nn dekoratsioon nendele, kes ei ole merega koos üles kasvanud. Oluline on meretunnetuse tekitamine lastes ja mereline baasharidus – rannarahva noor peaks olema vaimselt ja teoreetiliselt merega kokku kasvanud. Planeeringut koostades tuleb vaadata tegevusi ja mõjusid kahesuunaliselt – nii maalt merele kui ka merelt maale. Isegi kui mereala planeeringu õiguslik regulatsioon keskendub ainult merealale on töö üheks eesmärgiks vaadata teemasid koostoimes maismaa seostega.

Kui 2018 suveperioodil tegeleti kultuuriliste teemadega, siis 2018 sügisperioodil toimusid kohtumised erinevate ametkondadega, et kaardistada juba täpsemalt nende ootuseid ja huve mereala planeeringu koostamisel. Kohtumistel toodi välja näiteks vajadus määrata ära ship-to-ship alad, tuule-energeetika arendamiseks sobivad alad, samas vesiviljelust sooviti käsitleda põhimõtetena ja mitte alasid määrata jpm.

Eesti mereala planeeringu koostamisel on käesoleva aasta jaanuari lõpu seisuga jõutud eskiisi (eelnõu) koostamise etappi. Eskiisi koostamise protsessis korraldatakse kohtumisi huvigruppidega, ametkondadega ja kohalike omavalitsustega, et koostöös eskiislahendust täiendada. Esimesed koostöökohtumised on juba toimunud nt keskkonna ja tuule-energeetika teemadel. Järgmised huvigruppidega koostöökohtumised erinevatel teemadel (nt vesiviljeluse, meretranspordi, puhkemajanduse jm) toimuvad selle aasta veebruaris. Eskiisi avalikustamine korraldatakse 2019 kevadperioodil ja sellest teavitatakse erinevaid huvigruppe lisaks otsepostitustele ka ajalehtedes, mereala portaalis ja Rahandusministeeriumi veebilehel.