Eesti Planeerijate Ühingu seminaril anti praktikute poolne start uute üldplaneeringute koostamiseks

Autorid: Tuuli Veersalu, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna analüütik; Heiki Kalberg, Eesti Planeerijate Ühing, AB Artes Terrae OÜ; Pille Metspalu, Eesti Planeerijate Ühing, Hendrikoson & Ko OÜ ja Pille Tamm, Muhu valla maa- ja planeeringunõunik

Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis Eestis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellel on kohustus koostada uusi ruumisuhteid arvestav üldplaneering. Neist ligi pooled on uue üldplaneeringu juba algatanud. Ka 28-st endistesse halduspiiridesse jäänud omavalitsusest pooled on koostamas uut üldplaneeringut.

79-st omavalitsusest kokku on uue üldplaneeringu algatanud 44 (seisuga 16.10.2018)

Kultuurikatlas 19. septembril Eesti Planeerijate Ühingu poolt korraldatud seminar pakkus arutelu platvormi omavalitsuste senisest kogemusest üldplaneeringu koostamise tööga alustades. Räägiti lähteseisukohtade kujundamisest ja planeeringu läbiviimisest, samuti omavalitsuse sisesest koostööst üldplaneeringu ettevalmistamisel. Konsultandid jagasid nõuandeid ka üldplaneeringu hanke korraldamiseks. Rahandusministeerium tutvustas seminaril üleriigiliselt uute üldplaneeringute koostamise seisu, planeerimise konsultatsioonihangetel esitatud küsimusi ning kirjeldas ministeeriumi poolt kavandatud tegevusi üldplaneeringute koostamise abistamiseks. Lenna Hingla rääkis, millist kasu on üldplaneeringu lähteseisukohtade koostamisest Valga valla näitel. Indrek Ranniku vahendas kogemusi kehtiva Tartu linna üldplaneeringu lähteülesande koostamisest. Tiia Zuppur tutvustas plaani üldplaneeringu algatamise järgseks tegevuseks Põlva vallas – väljakutseid volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja laiema avalikkuse kaasamiseks.

Pille Tamm jagas Muhu valla üldplaneeringu koostamise senise protsessi käiku, kus tõstis esile konkreetse omavalitsuse eripärade arvestamise ja ise planeeringu koostamisse panustamise olulisust: „Üks esimesi valikuid, mis tuleb langetada, puudutab üldplaneeringu koostamise korralduslikku poolt. Üldplaneeringu koostamiseks on mitu võimalust. Kohalik omavalitsus võib koostada üldplaneeringu otsast lõpuni oma jõududega, aga võib kaasata ka väliseid konsultante endale vajalikus mahus kuni selleni välja, et üldplaneeringu koostamine ongi tervikuna sisseostetud teenus.

Muhu vald valis variandi, kus valdav osa tööst tehakse oma jõududega. Seda siis alates eesmärkide püstitamisest, lähteseisukohtade väljatöötamistest kuni planeeringulahenduse koostamiseni. Peamine eelis sellise lähenemise juures on kohalike olude ja vajaduste vahetu tajumine. Kohalikus omavalitsuses tuntakse kõige paremini piirkonna eripärasid, mis on ühe või teise konkreetse koha valupunktid, milliseid trende tuleks tagant turgutada ning milliseid pidurdada, millised on olulised teemad ja millised mitte. Peamised valupunktid ja lahendamist vajavad probleemid koorusid välja kehtiva üldplaneeringu järgi toimetamisel, mistõttu oli vallal planeeringu algatamisel juba üsna selge pilt sellest, mida uues üldplaneeringus teisiti teha ja kuhu jõuda soovitakse.

Muhu valla uue üldplaneeringu koostamise algatamine otsustati juba kaks ja pool aastat tagasi ja planeeringu kehtestamiseni läheb veel hulk aega. Kuigi planeeringu koostamisega on läinud oluliselt kauem kui esialgu plaanisime, siis oleme endiselt seisukohal, et valitud tee on õige. Sellisel „isetoimetamisel“ on mitmeid kasutegureid. Näiteks:

  • kuna kohaliku omavalitsuse osalus planeeringu ettevalmistamisel, lahenduste valimisel ja otsuste kaalumisel on väga suur, on tulemus just konkreetse omavalitsuse nägu ja see tagab ka üldplaneeringu hilisema elluviimise;
  • kohalik omavalitsus on sunnitud planeeringulahenduse ise põhjalikult läbi mõtlema, mistõttu tekib vallas konkreetne tervikpilt planeeringust ning ühtne arusaam lahendusest;
  • planeeringuprotsessis aktiivselt osalemine tõstab vallaametnike ruumilise planeerimise alast pädevust ning aitab hiljem üldplaneeringu järgi edasi toimetada;
  • kuna kohalik omavalitsus on aktiivselt osalenud planeeringu koostamise protsessis, siis jäävad ära hilisemad arusaamatused selles osas, mida ühe või teise punktiga üldplaneeringus täpselt öelda on tahetud;
  • kohalikel elanikel ja ettevõtetel on lihtsam suhelda kohaliku omavalitsusega kui väljast tulnud konsultandiga, see suurendab kaasatust ja inimesed tunnevad, et neil on võimalus osaleda enda kodukoha arengu üle otsustamisel.

Peale Muhu valla üldplaneeringu esmase eskiislahenduse valmimist otsustati planeeringu koostamisse kaasata ka konsultant. Kuna kohalikus omavalitsuses just ülemäära tihti üldplaneeringute koostamist ette ei tule, siis on arusaadav, et valla ametnike kogemused ja teadmised ei saa olla võrreldavad planeeringute koostamisele spetsialiseerunud ettevõtetega. Seega nähtigi konsultandi ülesandena eelkõige valla nõustamist soovitud eesmärkide saavutamiseks parimate lahenduste väljatöötamisel. Tuues näiteid, kuidas teistes piirkondades analoogseid küsimusi lahendatud on, saab välja valida just oma vallale parima lahenduse. Väljast poolt tulnud spetsialist näeb kohalikku omavalitsust teise nurga alt, mistõttu saab oma kogemustele tuginedes pakkuda välja lahendusi, mille peale kohapeal ei pruugita tulla. Samuti on konsultandist palju abi olnud keerukamate põhimõtete sõnastamisel ning planeeringumaterjalide arusaadaval ja loogilisel vormistamisel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie hinnangul võib üldplaneeringu koostamisel jõuda parima tulemuseni eelkõige kohaliku omavalitsuse põhjaliku, läbimõeldud sisendi ja konsultandi teadmiste ning kogemuste koostöös.“

Riigihangete registris on tänaseks avaldatud seitse üldplaneeringu riigihanget, millest neli on jõudnud lepingu sõlmimiseni. Viiel juhul on valitud avatud hankemenetlus ja kahel juhul lihthange. Juhul kui omavalitsus ei ole üldplaneeringu lähteseisukohtade ja hanke ettevalmistamises väga kindel, leiab juhtnööre sobiva hankeliigi valimiseks siit: Soovitused ruumilise planeerimise konsultatsioonihanke läbiviimiseks. Seni avaldatud riigihangete küsimustest ja vastustest joonistuvad välja peamiste täpsustamist vajavate küsimustena tööde mahud ja etapid, mis muuhulgas võivad mõjutada ka pakkumiste võrreldavust. Samuti tööde jaotus, hankelepingu projekti ebatäpsused, kvalifitseerumise nõuded. Juhiti tähelepanu, et menetluse liikide puhul, mis ei võimalda läbirääkimisi, ei ole peale pakkumuse esitamist hankelepingu sisu lubatud täpsustada.

Lühidad näpunäited omavalitsustele hanke koostamiseks:

  • Kirjelda täpselt, mida soovid tellida. Telli vaid seda mida vaja, vajadusel ka osade kaupa. Samas pea silmas, et tellitavat tervikteenust ei tohi tükeldada näiteks riigihanke kohustusest pääsemiseks.
  • Riigihangete seaduse § 10 – vajadusel tee turu-uuring hangitava konsultatsiooniteenuse täpsustamiseks.
  • Telli vaid uuringuid, mille vajaduses oled kindel. Vajadusel telli neid hiljem töö käigus.
  • Maksegraafik peab olema kooskõlas reaalse töö mahuga; kui ei oska summade osakaalusid määrata, küsi seda võimalikelt pakkujatelt turu-uuringu käigus.
  • Planeeringu menetlemine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, seda ei saa anda konsultandile. Kui soovid konsultandi sisendit arutelude korraldamiseks või seisukohtade hindamiseks, määratle hankes konkreetne töömaht, vajadusel saab seda hiljem suurendada.
  • Soodsaim hind ei ole sama mis majanduslikult soodsaim pakkumus. Planeeringukonsultatsiooni teenuse hankimisel on asjakohane hinnata ka pakutava teenuse kvaliteeti. Kui hindad ka metoodikat, siis ole valmis andma tagasisidet hanke tulemuste kohta.
  • Hanke käigus anna küsimustele võimalikult täpsed vastused, vajadusel muuda dokumente ja anna lisaaega pakkumuse valmistamiseks. Hanke headust saab mõõta dialoogi kvaliteediga, mitte nui-neljaks tähtajast kinnipidamisega.
  • Kui märgid töö eesmärgiks vaid seaduse täitmise, ilma täiendavaid seisukohti lisamata, siis senise praktika kohaselt on sisu üle vaidlemisel kohalik omavalitsus kohtus kaotanud.
  • Vali sobiv hankemenetluse liik, “rätsepatöö” tellimiseks sobib hästi läbirääkimistega hankemenetlus, mille käigus sisseostetav teenus täpsustub.

Seminari ettekanded on leitavad Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Järgnevatel aastatel koostatakse Eestimaal aktiivselt uusi üldplaneeringuid. Rahandusministeerium korraldab selle aja jooksul üldplaneeringute koostamise abistamiseks temaatilisi töötubasid ja piirkondlikke koolitusi menetlusnõuete selgitamiseks eelkõige kohalikele omavalitsustele. Ka Eesti Planeerijate Ühing jätkab üldplaneeringu teemaliste praktikult praktikule mõeldud seminaride sarja, kus võimalikud teemad on: planeeringute täpsusaste, ametkondade arvamused. Seminaridele on oodatud nii ühingu liikmed kui kõik huvilised.

Üldplaneeringute koostamise kohta vaata täpsemalt juhist: Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ja selle lisa 1: Olemasoleva olukorra analüüsimine.