Üldplaneeringu ülevaatamine ehk lähtekoht ruumilise arengu suunamisele

Sellel aastal on ruumilise planeerimise valdkonnas erakordne aeg. Suur osa Eesti kohalikest omavalitsustest on lähiajal kujundamas oma ruumilist terviklahendust muutunud oludele vastavaks. Kohalike omavalitsuste haldusreformi käigus tekkis 2017. aasta lõpus 51 uut omavalitsust, kellest kolmandik on juba oma uue üldplaneeringu algatanud, ülejäänud eeldatavasti algatavad selle poole aasta jooksul. Ka ülejäänud 28-st omavalitsusest peaaegu pooled on hetkel koostamas üldplaneeringut.

Üldplaneeringu koostamist ei alustata tühjalt kohalt. Kohalikel omavalitsustel on olemas kehtivad üldplaneeringud. Seega peab uue koostamisele eelnema analüüs, mis on olnud kehtiva üldplaneeringu tugevused ja nõrkused. Analüüsi eesmärk on selgitada, kas kindla ajaperioodi arengud on vastavuses planeeringus kavandatuga ning sellest lähtuvalt hinnata, millised on planeeringu edasise elluviimise võimalused. Analüüsi ehk kehtiva üldplaneeringu(te) ülevaadet on vaja, et saaks arvestada, millest uue üldplaneeringu koostamisel hoiduda ning milliseid põhimõtteid säilitada.

Üldplaneeringu ülevaade ei ole vajalik mitte ainult siis, kui koostatakse uut üldplaneeringut. Ülevaatamine on perioodiline tegevus, mille käigus kohalik omavalitsus saab teada, milline on terviklik planeerimisalane olukord. Eelkõige on üldplaneeringu ülevaatust tarvis kohalikule omavalitsusele endale selleks, et selgitada välja, millises osas kehtiv üldplaneering vastab kohaliku omavalitsuse arengu kontseptsioonile ja on endiselt ajakohane. Vastavalt planeerimisseaduse rakendamise seaduse paragrahvile 5 ja planeerimisseaduse paragrahvile 92 on üldplaneeringu ülevaatamine ka kohaliku omavalitsuse seaduse kohane kohustus.

Üldplaneeringu ülevaade on oluline teave riigihalduse ministrile ja planeerimisalast tegevust korraldavale ministeeriumile, saamaks ülevaadet planeerimisalasest olukorrast terves riigis. Oluline on ülevaade ka detailplaneeringutest: mitu detailplaneeringut on viimase üldplaneeringu kehtestamisest alates kehtestatud, ja nendest omakorda mitu detailplaneeringut muutsid üldplaneeringut, samuti teave detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisest. Ülevaade tuli koostada hiljemalt selle aasta 1. juuliks, kõigi kohalike omavalitsuste ülevaated ei ole veel ministeeriumi jõudnud. Peale ülevaadete kohta vajaliku info saamist analüüsitakse omavalitsuste hinnanguid üldplaneeringutele riigis tervikuna.

Veelgi olulisem on see, et ülevaadet planeeringulisest olukorrast on vaja kohalikul omavalitsusel endal selleks, et selgitada välja üldplaneeringu kohase arengu tulemused ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud ja planeeringu edasise elluviimise võimalused.

Et üldplaneeringu ülevaatus oleks kasutatav uue üldplaneeringu eeltööna, on otstarbekas lisaks planeerimisseaduses püstitatud ülesannetele leida vastused ka küsimustele:

  1. Milline on olnud kehtiva üldplaneeringu kohane areng?
  • Kas senine maakasutuse planeeringutega suunamine on vastanud kohaliku omavalitsuse vajadustele või on vaja midagi muuta? Kui jah, siis mida?
  • Milline on üldplaneeringu kohaste ja üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute suhe?
  • Millise maakasutuse eesmärgil on üldplaneeringut muudetud (üldarvuna ja suhtarvuna) ja millistes piirkondades?
  • Millised on olnud põhjused üldplaneeringu muutmiseks (nt planeeringu tingimused, maakasutuse juhtotstarve)?
  • Kas kehtestatud detailplaneeringute maht ja sisuline eesmärk on asjakohane tagamaks kohaliku omavalitsuse arengut?
  • Kas ehitustegevuse puhul, mida on reguleeritud projekteerimistingimustega, sisaldab üldplaneering vajalikke tingimusi, et projekteerimistingimuste väljastamine on võimalik?
  1. Kas kehtiv üldplaneering on kasutajasõbralik?
  • Kas üldplaneering vastab kasutajate vajadustele ning on üheselt mõistetav?
  • Kas üldplaneering vajaks teistsugust ülesehitust või selgemat sõnastust?
  1. Kas üldplaneeringu jooniste kasutatavus vastab tänastele digitaalsetele võimalustele? Kas üldplaneering vastab oma sisult lähima kümnendi ruumilise arengu vajadustele?
  • Millises osas on üldplaneering üle- või alareguleeriv?
  • Millised üldplaneering sisaldab tingimusi, põhimõtteid või osi, mis on minetanud aja- ja asjakohasuse?
  • Kas üldplaneering toetab kohaliku omavalitsuse ruumiliste väärtuste säilimist ja nende ära kasutamist arengu toetamiseks?

Praegu on õige hetk heita pilk olemasolevale olukorrale ning määratleda ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Üldplaneering annab võimaluse esile tuua üldised väärtused ja huvid, mis tagavad parimal võimalikul moel kohaliku omavalitsuse jätkusuutliku ruumilise arengu nii elanike, puhkajate kui ka ettevõtjate seisukohast. Lisaks vt nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega (edaspidi nõustik), mis annab suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks.