Üldplaneeringu koostamise nõustik annab nõuandeid

Üldplaneering on kohaliku ruumilise arengu aktiivse juhtimise vahend. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks koos lisadega – olemasoleva olukorra analüüs lisa 1 ja üldplaneeringu ülesannete lahendamine lisa 2 – (edaspidi nõustik) annab suuniseid üldplaneeringu koostamise ettevalmistamiseks ja planeeringulahenduse väljatöötamiseks. Nõustiku koostas Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna poolt kokku kutsutud eksperdirühm. Nõustikku on koondatud kogu planeerimisprotsessi hõlmav sisuline juhatus olulisemate küsimuste kaupa, millele kohalik omavalitsus leiab paiklikke olusid arvestavad vastused. Tähtsamate teemade kohta esitab nõustik kontrollküsimusi ja toob välja meelespea. Teemade avamisel on nii teksti läbivalt kui ka valikuliselt peatüki lõppu lisatud täpsemat teavet pakkuvad näited.

Nõustik on abivahendiks eelkõige kohalike omavalitsuste ruumilise planeerimise spetsialistidele planeerimistegevuse korraldamisel, kuid ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, et saada ülevaade üldplaneeringu võimalustest, planeeringu koostamise protsessis aktiivselt osaleda ning langetada põhjendatud planeeringuotsuseid. Samuti abistab see nii planeeringu koostamise koostöös osalevaid ametiasutusi, planeerimise ja mõju hindamise konsultante kui ka teisi asjaosalisi.Üldplaneeringu tähendust kohaliku elu strateegilise juhtimise vahendina pole võimalik üle tähtsustada (vt ptk 1.1). Põhimääruse, arengukava ja eelarvedokumentide kõrval on üldplaneering kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamise peamine alusdokument, mis määrab arengukavas seatavate eesmärkide ruumilise raamistiku.

Üldplaneeringu algatab ja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu, kellel on seadustest tulenev mandaat omavalitsuse strateegilist arengut suunata. Üldplaneeringu koostamise, elluviimise ja seire eest vastutab kohalik omavalitsus, kellel on koostamisel juhtiv roll (vt ptk 1.3). See tähendab kohustust lahendusvariante sisuliselt kaaluda ja võtta otsuste eest vastutus.

Üldplaneeringust sõltub eelduste loomine selleks, et rakenduks ruumilise planeerimise põhimõtted – tekiks hea elukeskkond, millest võidavad kõik osapooled: elanikud-omanikud, ettevõtjad-arendajad ja puhkajad-külastajad. Üldplaneeringu koostamisel lepitakse kokku ja üldplaneeringus määratletakse omavalitsuse ruumilise arengu suunad, põhimõtted ja eesmärgid ning vajalikud ehitus- ja maakasutusreeglid (vt ptk 1.1).

Üldplaneering on nii reeglite kogum kui strateegiadokument (vt ptk 2.4). Piirkonna väärtuste ja konkurentsivõime tugevdamiseks ning säästlikuks majandamiseks peavad olema seatud nii eesmärgid ja põhimõtted kui ka reeglid nende saavutamiseks. Reeglid on tegevuse aluseks nii avalikule võimule kui kõigile teistele piirkonna elukeskkonna kujundajatele. Seega on üldplaneering instrument avalike ressursside säästlikuks ja läbipaistvaks kasutamiseks.

Üldplaneering kui töövahend on aluseks järgnevatele maakasutusotsustele detailplaneeringutest kuni projekteerimistingimuste ja ehituslubadeni (vt ptk 1.2). Seetõttu tuleb enne üldplaneeringuga reeglite kehtestamist veenduda, et kehtestavad reeglid on põhjendatud, arengut toetavad ning väärtusi ja piirkonna eripära hoidvad.

Üldplaneeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse võimalus oma ruumilist arengut suures osas suunata, ent seejuures tuleb arvestada omavalitsuse volituste piire (vt ptk 1.4). Näiteks võimaldab ehitusseadustik vaba ehitustegevuse teatud ehitiste rajamiseks, mille puhul ohutusreeglite järgmise eest vastutab eelkõige omanik. Seaduses loodud ehitusvabaduse kitsendamine üldplaneeringus on põhjendatud juhtudel võimalik, aga vajab eelnevat põhjalikku kaalumist ja sisulisi põhjendusi. Teiselt poolt peab kohalik omavalitsus võtma üldplaneeringu koostamisel aluseks maakonnaplaneeringust tulenevad põhimõtted, suunised ja tingimused.

Ruum, mida kujundatakse üldplaneeringu alusel tehtavate otsustega, püsib kauem kui üks valimisperiood või inimpõlv. Ruumiotsuste ettevalmistamisel peab arvamuse avaldamise võimalus olema kõigil, kes seda soovivad (vt ptk 7). Kohaliku omavalitsuse ülesanne on esitatud arvamusi kaaluda ning teha reeglite seadmisel põhjendatud ning arusaadavad otsused. Ühelt poolt tagab kaasa rääkimise võimaluse planeerimisseaduses toodud menetlusreeglite järgmine. Teisest küljest peab kohalik omavalitsus üldplaneeringu koostamisel läbi mõtlema, kuidas teha kaalutlused elanikele arusaadavaks ning milliste vahenditega tagada kõigile osalemisvõimalus (vt ptk 5).

Üldplaneeringu koostamine on meeskonnatöö. Väga oluline roll on volikogul, kes esindusorganina tajub elanike soove, piirkonna väärtusi ning arenguvajadusi. Volikogu ülesanne on poliitilise otsustusprotsessi kaudu tagada kohaliku omavalitsuse huve enim toetava planeeringulahenduseni jõudmine. Volikogu toetab valla- või linnavalitsus, kes viib läbi avalikustamise ning valmistab ette asjaolud kaalutletud otsuse langetamiseks. Terviklik ruumilahendus seostab ruumis eri valdkondade arengusuunad, mistõttu selle välja töötamises peavad osalema kohaliku omavalitsuse spetsialistid alates sotsiaalvaldkonnast kuni tehnilise taristuni (vt ptk 4).

Sageli on otstarbekas välise oskusteabe kaasamine üldplaneeringu koostamisse (vt ptk 3.2). Konsultandi eksperditeadmise rakendamise eesmärk ja töö tulemus peavad olema täpselt määratletud. Hea planeering tugineb kohalikele väärtustele ja lähtub kohalikest oludest ning ei saa sündida ilma kohaliku omavalitsuse keskse rollita.

Nõustik ei keskendu planeerimisprotsessi kavandamisele ega menetlemisele. Selleks saab kasutada näiteks varem koostatud „Soovitusi planeerimisprotsessi ülesehitamiseks”, arvestades muutunud õigusaktidest tulenevaga.