Planeering on mõjukas tööriist

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Kristiina Kruuse.

Äsja valminud kokkuvõte riigi planeerimistegevustest läinud viie aasta jooksul näitab, et selle valdkonna mured ja probleemid on jäänud läbi aja paljuski sarnaseks. Ent võib välja tuua ka mitmeid positiivseid muutusi, nagu inimeste suurenenud teadlikkus ja julgus osaleda aktiivselt planeeringutes.

„Eesti planeerimissüsteem on juba 1995. aastast alates üsna hästi paigas ja jäänud ka suhteliselt stabiilseks,” nentis rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas. Ta lisas, et nende aastatega on tekkinud lai kogemustepagas kõigilt planeerimistasanditelt.

Ometi on tulnud vastu võtta ka tagasilööke. „Linnade ümbruses laiutavad kinnisvarabuumi ajal koostatud kehva kvaliteediga detailplaneeringud,” tõi Tavo Kikas ühe näite.

Terviklik elukeskkond

Nõunik lisas, et tihtilugu näevad maaomanikud detailplaneeringut kui takistust, mis on vaja ületada selleks, et ehitada või maad edasi müüa. Seda, et ka üks maja on osa suuremast pildist, kiputakse unustama.

Samuti jätavad omavalitsused Tavo Kikase sõnul kohati arendajatele liiga vabad käed. Tagajärjeks on olukord, kus elamuehitust paljuski kavandavad detailplaneeringud puudutavad vaid väikest maa-ala ega aita kaasa tervikliku elukeskkonna loomisele.

„Tundub, et väga paljudel juhtudel ei taju vastutavad asjaosalised, et planeerimine on jõuline tööriist tuleviku kujundamiseks ja võimalus luua parem elukeskkond,” märkis Tavo Kikas.

Planeerimisalase eriharidusega spetsialiste on värske kokkuvõtte järgi üle Eesti tööl vähem kui 40 omavalitsuses, üldjuhul linnades ja nende ümbruses. Näiteks Harjumaal töötavad spetsialistid peaaegu pooltes omavalitsustes, Järvamaal aga mitte üheski.Planspets

Koolituse küsimus

Ruumilise keskkonna planeerija koolitust ei ole siiani Eesti kõrgkoolides pakutud. Seda lünka on osaliselt täitnud geograafia, arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri õppekavad.

Tavo Kikas märkis, et formaalne haridus ei ole ainus viis erialaseid teadmisi saada. „On ju olemas ka täiendusõpe. Samuti ei alahindaks ma igapäevatöö kogemust, mille kaudu õpitakse tihti enamgi kui koolipingis,” lisas ta.

Ka omavalitsuste ühinemine aitaks Tavo Kikase selgitusel luua uusi võimalusi spetsialistide palkamiseks, sest neile jaguks piisavalt töökoormust ja rohkem raha eelarves. Samuti võiksid väiksemad omavalitsused palgata seaduse järgi ühiselt spetsialiste, kuid see võimalus on praktikas vähe kasutust leidnud.

„Väikestes omavalitsustes puudub vajadus kasutada pidevalt spetsialisti teeneid. Samas peavad harvad planeerimisotsused väikevaldades olema sama põhjendatud ja kvaliteetsed kui suurtes,” rõhutas nõunik.