Mis kaasneb uue planeerimisseadusega?

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Külli Siim.

Uus seadus jõustus ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses märgitud ajal ehk 1. juulil 2015, mille koostamine kestis ligi kaheksa aastat. Vaatamata esialgsetele radikaalsematele muudatusettepanekutele jäid uues seaduses peamised planeeringute liigid ning menetlusetapid just huvigruppide arvamustele tuginedes samaks.

Uue seaduse koostamise eesmärgiks oli planeerimisõiguse põhimõtete ja menetluse senisest selgem reguleerimine ning ühildamine muude planeerimisega seonduvate menetluste ja valdkondadega, sealhulgas näiteks keskkonnamõju strateegilise hindamise ja ehitusõigusega.

Seaduse koostamisel arvestati ka Riigikohtu lahendeid ja nendest tulenevaid järeldusi. Seadus valmis paljude juristide ja valdkonna asjatundjate koostöös, sealhulgas erialaliitude ning erinevate planeerimisega kokkupuutuvate ametiasutustega.

Rõhutada tuleb, et vaatamata protsessis algul välja pakutud radikaalsematele muudatustele on just huvigruppide arvamustega arvestades jäänud planeeringute liigid tegelikult samaks – üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering ja detailplaneering.

Eriplaneeringud

Vormilt uue planeeringuliigina on lisandunud riigi eriplaneering, kuid sisuliselt on tegemist planeeringuliigiga, mis hõlmab seni kehtinud planeerimisseaduses nimetatud riiklikult tähtsa ehitise, olulise ruumilise mõjuga objekti ja joonehitise planeeringu koostamise põhimõtteid. Samas on nimetatud planeeringuliikidega ehitiste kavandamise regulatsioon olnud liialt üldine ning pole täitnud oma eesmärki, mida näitab ka asjaolu, et riiklikult tähtsa ehitise planeeringut pole praktikas kordagi rakendatud.

Uue seaduse kohaselt on riigi eriplaneeringu koostamise algatajaks Vabariigi Valitsus ja koostamise korraldajaks Rahandusministeerium. Erandina võib Vabariigi Valitsus riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on vastava valdkonna valitsusasutus. Tegemist on planeeringuliigiga, mis võimaldab planeerida rahvusvahelise või suure riikliku huviga ehitisi riigi tasemel ja teha seda kogu Eestit silmas pidades ühes menetluses.

Eraldi planeeringuliigina on uues seaduses toodud välja ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitiste kavandamiseks ehk tegemist on olulise ruumilise mõjuga objekti planeeringuga kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseaduse mõttes. Selline planeering tuleb koostada siiski vaid juhul, kui ehitise asukoht ei ole üldplaneeringuga juba paika pandud.

Koostamine

Uues seaduses säilitati kõik peamised planeerimismenetluse etapid – algatamine, vastuvõtmine, heakskiitmine ja kehtestamine. Seega ei ole planeerimissüsteemi aluspõhimõtteid ega menetlusetappe oluliselt muudetud.

Planeerimispõhimõtted, mis seni kehtivas seaduses ei olnud üheselt selged ja asusid laiali erinevates kohtades, on uues seaduses selgelt väljatoodud. Üheks regulatsiooni muutmise eesmärgiks on olnud planeeringute ja seega kogu ruumilise keskkonna kvaliteedi tõstmine. Selleks on lisaks seni kehtinud planeerimispõhimõtetele lisatud elukeskkonna parendamise põhimõte. Nimetatud põhimõte näeb ette, et planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ning säilitamiseks. Samuti tuleb luua eeldused esteetilise miljöö arenguks ning säilitada sealjuures olemasolevad väärtused, mis aitab kaasa ehitatava keskkonna üldise kvaliteedi parandamisele.

Teiseks uueks seadusesse lisatud põhimõtteks on otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõte, mis peaks praktikas soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutuselevõttu. Asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Kohanemisaeg

Menetluslikest muudatustest võib välja tuua tähtaegade kehtestamise osale menetlustoimingutele, mida siiani polnud ette nähtud ja milleta on sageli kaasnenud menetluse põhjendamatult pikaks venimine. Lisatud on tähtajad planeeringu algatamise otsustamisele ja detailplaneeringu menetlemise kestusele. Samas on mõjuval põhjusel võimalik tähtaegu ka pikendada, kuid sellest tuleb menetluses osalevaid isikuid teavitada.

Vaatamata sellele, et uue seadusega ei kaasne olulisi ja senist praktikat sisuliselt muutvaid muudatusi, on selge, et uue seaduse jõustumine vajab teatavat üleminekuperioodi. Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on koostöös seaduse koostanud justiitsministeeriumiga viinud läbi selgitavaid teabepäevi ja koolitusi maavalitsuste ja kohalike omavalitsuste planeeringuspetsialistidele. Teabepäevade ja koolituste läbiviimist on kavas jätkata seni, kuni jätkub huvi ja leidub soovijaid. Rõhutama peab, et enne 1. juulit 2015.a algatatud planeeringud menetletakse lõpuni lähtudes seni kehtinud seaduse nõuetest.