Aeg mõelda üldplaneeringule

Autorid: Merje Muiso ja Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunikud

Kohaliku elukeskkonna tuleviku ja ruumilise arengu kavandamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Selle tegevuse üks peamine alusdokument on omavalitsuse territooriumi tervikuna hõlmav üldplaneering.

Üldplaneeringu eesmärk on kohaliku omavalitsuse territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Iga omavalitsus peab üldplaneeringut koostades enda jaoks läbi mõtlema esmatähtsad ruumilise arengu teemad, eristades olulise ebaolulisest. Hoolikalt tuleb kaaluda, kas ja kui palju on põhjust hilisemaid tegevusi piirata. Üldplaneeringuga seatud reeglistik kehtib alati ja kõigile, ka omavalitsusele üldplaneeringul põhinevate haldusotsuste tegemisel.

Üldplaneering on valla või linna otsustajate igapäevane töövahend: see on ehitustegevuse ja maakorralduse alus, samuti detailplaneeringute koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alus. Eriti oluline on üldplaneeringuga paika panna ruumiline areng uutes sügiseste kohalike valimiste järel ühinevates ja liituvates kohalikes omavalitsustes, kellel on kohustus algatada üldplaneeringu koostamine aasta jooksul pärast valimisi ning lõpetada see kolme aasta jooksul algatamisest.

Omavalitsusel on üldplaneeringu koostamisel keskne roll. Vastutust üldplaneeringu menetlemise, kaalutlusotsuste langetamise ning planeeringu kehtestamise eest ei saa edasi delegeerida sisse ostetavale konsultandile.

Vajalik on, et igas vallas ja linnas oleks olemas ruumilise planeerimisega tegelev spetsialist, kes aitab omavalitsusel ning elanikel ja ettevõtjatel lahendada ettetulevaid küsimusi. Avalike ja erahuvide tasakaalustamise ruumiotsustes peab tagama kohalik omavalitsus. Samuti on omavalitsuse ülesanne põhjendada planeeringulahendust ehk sisulisi valikuid ning lahendada planeeringu koostamise käigus erinevate osapoolte vahel tekkivad vaidlused. Omavalitsuse ainupädevuses on ka üldplaneeringu järgimise kontrollimine ja üldplaneeringu elluviimine.

Üldplaneeringu koostamine on samaaegselt nii võimaluste loomine, piirangute seadmine kui ka kohustuste võtmine. Arengut ja sellest tulenevaid vajadusi ei saa üheselt ja lõplikult ette näha: piirama peaks nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik, et planeeringu elluviimise kaudu saaks kujundada mitmekesist ja jätkusuutlikku elukeskkonda. Universaalseid ja iga kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile sobivaid sisureegleid on võimatu luua, sest tingimused erinevad piirkonniti (maakoht või linn, asustuse iseloom jms). Kohapõhiselt tuleb otsustada, kas vajalik on range reguleerimine ja väärtuste kaitsmine või pigem paindlikkus ja tegevusvabadus. Praegu on õige aeg mõelda sellele, kuidas hakata koostama uut üldplaneeringut.

Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on kokku panemas juhendit, et abistada kohalikke omavalitsusi üldplaneeringute koostamisel nii uutes moodustavates omavalitsustes kui ka neis, kus halduspiirid ei muutu. Käesoleva aasta lõpuks valmiva juhise koostamisel on kasutatud kõrge oskusteabega ekspertide töörühma teadmisi ja kogemust.