1. juulil 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus

Uus planeerimisseadus on kõige lihtsamini kätte saadav Riigi Teataja koduleheküljelt, kus on võimalik näha ka kõiki seadusesse tehtud muudatusi. Lisaks planeerimisseadusele on mõnedel juhtudel vajalik tutvuda ka rakendamise seaduse ja ehitusseadustikuga. Pooleliolevate planeeringute menetluses järgitakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Kuid alati ei piisa sellest, et loen seaduse sõnastust. Tihti on tarvis teada, miks mingi säte on kirja saanud ja mida täpsemalt selle sätte rakendamiselt oodatakse. Seetõttu on vajalik teada seaduse menetluskäiku ja algse Riigikogule esitatud versiooni seletuskirja. Riigikogus eelnõu menetlus on leitav siit.

Enne Riigikokku minekut koostati planeerimisseadust koos ehitusseadustikuga kokku kaheksa aastat. Nii kontseptsiooni kui ka erinevaid eelnõude versioone tutvustati pidevalt avalikkusele. Töösse kaasati üle 60 erineva huvigrupi, seal hulgas nii riigiasutusi kui erialaliite, kelle esindjad võtsid osa aruteludest ja koosolekutest. Koostamise kohta info on kättesaadav ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti ajaveebist.

Elanike põrkuvate huvide kaalumine on omavalitsuse pädevuses

Riigikohus selgitab oma otsuses, et kohalik omavalitsus peab tegema otsuse planeeringu kohta mõistliku aja jooksul ka siis, kui puudutatud isikud ei jõua planeerimismenetluses kokkuleppele ja planeeringuga seoses toimuvad kohtumenetlused.

Halduskohtusse pöördus Luunja valla elanik, kes leidis, et vald on põhjendamatult viivitanud tema kinnistute üldplaneeringu kinnitamisega. Kaebaja on korduvalt taotlenud vallalt planeerimismenetluse lõpuni viimist, paludes määrata endale kuuluvate maatükkide funktsiooniks elamu- ja sotsiaalmaa. Ehkki vallavolikogu jõudis planeeringu kinnitamiseni märtsis 2013, tühistas vald planeeringu sama aasta augustis, kuna see oli kinnitatud läbimõtlemata ning määruses puudusid planeeringulahenduse põhjendused. Otsus selle kohta, mis planeeringust edasi saab, on aga vallal tänaseni tegemata. Loe edasi »

Detailplaneeringu menetluse skeemid on täpsustatud

Planeerimisseaduses on erinevate planeeringuliikide menetlusnõuded sätestatud erinevates seaduse peatükkides. Rahandusministeeriumi planeeringute osakond on koostanud skeemid, mis abistavad rakendajaid – eelkõige kohalikke omavalitsusi – korrektse planeerimisprotsessi läbiviimisel. Juba varem on olnud leheküljelt: http://planeerimine.ee/seadus-ja-juhendid/menetlused/ kättesaadavad maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemid. Nüüd on täpsustatud erinevaid detailplaneeringu menetlemise skeeme sõltuvalt sellest, kas detailplaneering on üldplaneeringut järgiv või mitte ja kas detailplaneeringu menetlus on ühildatud keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Konkreetsete küsimuste või täpsema huvi korral tuleb tutvuda planeerimisseaduse vastavate sätetega.

Uuendatud on üldplaneeringu kohane detailplaneeringu menetlus, mille raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Lisatud on üldplaneeringut muutev detailplaneeringu menetlus, mille raames keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi ei viida ja üldplaneeringut muutev detailplaneeringu menetlus, mille raames viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Ruumilise keskkonna planeerija kutse omistati kümnele taotlejale

8. novembril 2016 omistas kutsekomisjon taaskord kümnele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutseid on väljastatud nüüdseks juba kolmel korral – alates 2015. aasta sügisest. Selle aja jooksul on kutse saanud – lühemaks või pikemaks ajaperioodiks – juba 27 planeerijat. Kutse väljastaja on Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

Värskelt lisandunud kutselised ruumilise keskkonna planeerijad, kes omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid on Jaanus Aavik, Maila Kuusik, Merle Looring, Tiiu Pärn, Alan Rood, Tiia Zuppur, Janne Tekku, Tiit Toos, Lea Vaher-Lundin ja Liisi Ventsel. Kutse on omistatud viieks aastaks. Lisaks omistati kutse lühendatud kestvusajaga (3 aastat) Viive Jääger’ile.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema planeerija – asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks toimub 20. veebruaril 2017. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Tartu Planeerimiskonverents 2016

3.-4. novembril 2016 toimub järjekordne Tartu Planeerimiskonverents. Konverentsi teemaks on sel aastal „Ruumiline ebavõrdsus ja planeerimine“. Konverentsil esineb üle 60 planeerija,  peaettekannetega esinevad prof. Marju Lauristin ja riigihalduse minister Arto Aas.

2016. a konverentsil on sessioonide teemadeks ebavõrdsus linnades ja eluasemeturg, kus arenguid analüüsivad planeerijad, arhitektid, geograafid, sotsioloogid ja kinnisvaraarendajad. Samuti käsitlevad sessioonid keskkonnakaitse ja keskkonnamõju hindamise, kliimamuutuste mõju,  transpordi ja targa linna temaatikat. Kavas on ka nooremate spetsialistide sessioon.

Konverentsi korraldamisel osalevad Eesti ülikoolid, erialaliidud, ministeeriumid ja omavalitsused.

Täpsem informatsioon: http://planeerimiskonverents.ut.ee/

Ühinenud kohalikud omavalitsused vajavad uusi üldplaneeringuid

Autor Andres Levald, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik.

Kvaliteetne keskkond on muutunud olulisemaks kui kunagi varem. Kvaliteetset ja ligitõmbavat elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonda vajavad nii kohalikud elanikud kui külalised. Arengu teadliku suunamise mõjusaks vahendiks on kvaliteetsed planeeringud. Keskkonna kvaliteeti ei taga planeeringute paljusus vaid ennekõike sisuliselt põhjendatud ja tegelikult elluviidavate planeeringute olemasolu ning eesmärgistatud koostöö planeeringutes kavandatu teostamiseks.

Haldusreformi seaduses on säte, et pärast ühinemist peab uus kohalik omavalitsus koostama ka uue üldplaneeringu. Tähtis ei ole dokument selle enda pärast, vaid et kohalik omavalitsus mõtleks terviklikult läbi kogu oma territooriumi ruumilise lahenduse.

Loe edasi »

Tuulikute rajamisel tuleb igakülgselt hinnata nende mõju elu- ja looduskeskkonnale

Riigikohtu hinnangul ei arvesta Hanila vallavolikogu otsusega kehtestatud detailplaneering tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.

Halduskohtusse pöördus vallaelanik, kelle elamu jääb 420 m kaugusele kavandatud tuulikutest. Tema arvates võivad tuulikud põhjustada ülemäärast müra ning kahjustada lähedal asuvat Natura-ala. Varasemas menetluses leidsid kohtud, et kehtiva müranormi (40 dB) ületamine ei ole tõendatud. Riigikohus tõi välja, et detailplaneeringus ei olnud kavandatavate tuulikute maksimaalset võimsust määratletud. Kuid just tuulegeneraatorite esialgu kavandatud võimsuse vähendamine pidi olema peamine meede elamumaale ulatuva müra leevendamiseks.  Loe edasi »

Vabariigi Valitsus algatas esimese riigi eriplaneeringu koostamise kaitseväe keskpolügooni rajamiseks

Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatati Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca 12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni olemasolevates piirides. Planeeringuala täpne asukoht ja piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korralduse nr 255 lisas.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist. Planeeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel ning Kaitseministeeriumis (Sakala 1, Tallinn) tööpäevadel esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00 kuni 31. augustini 2016.

Haldusreform seab kohustuse koostada uued üldplaneeringud

Vabariigi President kuulutas 13.06.2016 välja haldusreformi seaduse. Haldusreformi tulemusena peaks paranema kohaliku omavalitsuse võimekus pakkuda avalikke teenuseid ja kasutada paremini ära paigapealseid arengueeldusi. Samuti on eesmärgiks suurendada omavalitsuste konkurentsivõimet ja ühtlustada piirkondlikku arengut. Muuhulgas sätestatakse seaduses ka kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuurus ning omavalitsuste ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused.

Koos haldusreformi seadusega hakkab kehtima ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täiendus, mille kohaselt on reformi käigus moodustunud valdade ja linnade volikogudel kohustus kolme aasta jooksul peale kohalikke valimisi kehtestada uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneering.

Kuigi kohalike omavalitsuste ühinemise järel jäävad kehtima ka varem kehtestatud üldplaneeringud, aitab just uue planeeringu koostamine täita kõige paremini planeerimisseaduse § 74 lõike 1 kohast nõuet määratleda kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Linnad ja vallad peavad läbi mõtlema muutunud prioriteedid ja neist tulenevad ruumilise arengu põhimõtted ning paika panema uue kohaliku omavalitsuse üksuse tervikliku ruumilahenduse.

Amsterdamis seati eesmärgid linnade arengule Euroopa Liidus

Rahandusministeeriumi pressiteade 30.05.2016

Riigihalduse minister Arto Aas võttis Amsterdamis koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ministritega vastu Amsterdami Pakti, millega seati eesmärgid ja konkreetne tegevuskava linnade arengule Euroopa Liidus. Pakti tegevuskavas on välja toodud 12 prioriteetset teemat, millest Eesti on enim huvitatud kolmest: majandusareng, linnaliikuvus ja digitaaltehnoloogiatele üleminek. Loe edasi »

Kutseliste planeerijate read täienesid

2016. aasta aprillikuus omistas kutsekomisjon veel seitsmele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutse väljastamine toimus seekord juba teist korda. Esimesed kutselised ruumilise keskkonna planeerijad kuulutati välja mäletatavasti 2015. aasta novembrikuus. Kutset väljastab Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

20. aprillist 2016 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad ja omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid Lenna Hingla, Kristi Jõemets, Helen Leiger, Teele Nigola ja Maarja Zingel. Kutse omistati neile viieks aastaks. Lisaks omistati kutse lühendatud kestvusajaga (3 aastat) Kai Keel’ele ja Terko Veensalu’le.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema planeerija – asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks on 20. septembril 2016. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.