1. juulil 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus

Uus planeerimisseadus on kõige lihtsamini kätte saadav Riigi Teataja koduleheküljelt, kus on võimalik näha ka kõiki seadusesse tehtud muudatusi. Lisaks planeerimisseadusele on mõnedel juhtudel vajalik tutvuda ka rakendamise seaduse ja ehitusseadustikuga. Pooleliolevate planeeringute menetluses järgitakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Kuid alati ei piisa sellest, et loen seaduse sõnastust. Tihti on tarvis teada, miks mingi säte on kirja saanud ja mida täpsemalt selle sätte rakendamiselt oodatakse. Seetõttu on vajalik teada seaduse menetluskäiku ja algse Riigikogule esitatud versiooni seletuskirja. Riigikogus eelnõu menetlus on leitav siit.

Enne Riigikokku minekut koostati planeerimisseadust koos ehitusseadustikuga kokku kaheksa aastat. Nii kontseptsiooni kui ka erinevaid eelnõude versioone tutvustati pidevalt avalikkusele. Töösse kaasati üle 60 erineva huvigrupi, seal hulgas nii riigiasutusi kui erialaliite, kelle esindjad võtsid osa aruteludest ja koosolekutest. Koostamise kohta info on kättesaadav ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti ajaveebist.

Tuulikute rajamisel tuleb igakülgselt hinnata nende mõju elu- ja looduskeskkonnale

Riigikohtu hinnangul ei arvesta Hanila vallavolikogu otsusega kehtestatud detailplaneering tuulegeneraatorite tekitatava müra ja lähedal asuva Natura-alaga ning on vastuolus valla üldplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringuga.

Halduskohtusse pöördus vallaelanik, kelle elamu jääb 420 m kaugusele kavandatud tuulikutest. Tema arvates võivad tuulikud põhjustada ülemäärast müra ning kahjustada lähedal asuvat Natura-ala. Varasemas menetluses leidsid kohtud, et kehtiva müranormi (40 dB) ületamine ei ole tõendatud. Riigikohus tõi välja, et detailplaneeringus ei olnud kavandatavate tuulikute maksimaalset võimsust määratletud. Kuid just tuulegeneraatorite esialgu kavandatud võimsuse vähendamine pidi olema peamine meede elamumaale ulatuva müra leevendamiseks.  Loe edasi »

Vabariigi Valitsus algatas esimese riigi eriplaneeringu koostamise kaitseväe keskpolügooni rajamiseks

Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ algatati Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeringuala asub Harju maakonnas Kuusalu valla territooriumil ca 12 000 hektari suuruse Kaitseväe keskpolügooni olemasolevates piirides. Planeeringuala täpne asukoht ja piir on esitatud Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korralduse nr 255 lisas.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist. Planeeringu koostamist alustatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 9 lõike 1 alusel detailse lahenduse koostamisest.

Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Kaitseministeeriumi veebilehel ning Kaitseministeeriumis (Sakala 1, Tallinn) tööpäevadel esmaspäevast reedeni kell 9.00-16.00 kuni 31. augustini 2016.

Haldusreform seab kohustuse koostada uued üldplaneeringud

Vabariigi President kuulutas 13.06.2016 välja haldusreformi seaduse. Haldusreformi tulemusena peaks paranema kohaliku omavalitsuse võimekus pakkuda avalikke teenuseid ja kasutada paremini ära paigapealseid arengueeldusi. Samuti on eesmärgiks suurendada omavalitsuste konkurentsivõimet ja ühtlustada piirkondlikku arengut. Muuhulgas sätestatakse seaduses ka kohaliku omavalitsuse üksuse miinimumsuurus ning omavalitsuste ühinemisega kaasnevad õigused ja kohustused.

Koos haldusreformi seadusega hakkab kehtima ka Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse täiendus, mille kohaselt on reformi käigus moodustunud valdade ja linnade volikogudel kohustus kolme aasta jooksul peale kohalikke valimisi kehtestada uue ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneering.

Kuigi kohalike omavalitsuste ühinemise järel jäävad kehtima ka varem kehtestatud üldplaneeringud, aitab just uue planeeringu koostamine täita kõige paremini planeerimisseaduse § 74 lõike 1 kohast nõuet määratleda kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Linnad ja vallad peavad läbi mõtlema muutunud prioriteedid ja neist tulenevad ruumilise arengu põhimõtted ning paika panema uue kohaliku omavalitsuse üksuse tervikliku ruumilahenduse.

Amsterdamis seati eesmärgid linnade arengule Euroopa Liidus

Rahandusministeeriumi pressiteade 30.05.2016

Riigihalduse minister Arto Aas võttis Amsterdamis koos teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ministritega vastu Amsterdami Pakti, millega seati eesmärgid ja konkreetne tegevuskava linnade arengule Euroopa Liidus. Pakti tegevuskavas on välja toodud 12 prioriteetset teemat, millest Eesti on enim huvitatud kolmest: majandusareng, linnaliikuvus ja digitaaltehnoloogiatele üleminek. Loe edasi »

Kutseliste planeerijate read täienesid

2016. aasta aprillikuus omistas kutsekomisjon veel seitsmele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutse väljastamine toimus seekord juba teist korda. Esimesed kutselised ruumilise keskkonna planeerijad kuulutati välja mäletatavasti 2015. aasta novembrikuus. Kutset väljastab Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

20. aprillist 2016 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad ja omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid Lenna Hingla, Kristi Jõemets, Helen Leiger, Teele Nigola ja Maarja Zingel. Kutse omistati neile viieks aastaks. Lisaks omistati kutse lühendatud kestvusajaga (3 aastat) Kai Keel’ele ja Terko Veensalu’le.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema planeerija – asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks on 20. septembril 2016. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Planeerimise põhimõtete selgitus

Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtete paremaks mõistmiseks on Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal valminud selgitus selle kohta, kuidas mõista ja praktikas planeeringute koostamisel paremini kasutada planeerimisseaduses sätestatud põhimõtteid: planeerimise põhimõtete rakendamine.

Planeerimise põhimõtete põhjalik selgitus on leitav infoportaali juhendite kataloogist: planeerimisseaduse 2. peatükk planeerimise põhimõtted.

Kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu – CPTED käsiraamat korrakaitsjatele

Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel läbi viidud rahvusvahelise projekti Crime Prevention Through Environmental Design (CPTED) raames on Eesti, Soome ja Hollandi ekspertide poolt koostatud ja viies keeles välja antud käsiraamat, mis annab soovitusi, kuidas oskusliku planeerimise kaudu elukeskkonda turvalisemaks muuta ja kuritegevust ennetada. Käsiraamatu näol on tegemist praktilise juhendiga linnaplaneerimisprotsessis osalevatele politseinikele ja teistele ametnikele, kes vastutavad turvalise elukeskkonna tagamise eest. Samuti on käsiraamat abiks kõigile neile, kellel on soov politseinikke planeerimisprotsessidesse kaasata.

Raamatust leiab juhised, kuidas ja millal planeeringute koostamisel politseinike poole pöörduda ning ülevaate, mis osas politseinikud täpsemalt aidata saavad. Kokku on kogutud parimad näited nii Eestist kui ka teistest riikidest. Siit leiab soovitusi nii uusarenduste tarvis kui ka selle kohta, kuidas juba olemasolevaid maju ja piirkondi turvalisemaks muuta. Käsiraamatu lisades on toodud kirjeldused ja abivahend turvalise elukeskkonna planeerimise standardi rakendamiseks. Kättesaadavad on ka kursuse materjalid, mis kajastab projekti käigus toimunud koolitusi, kohaanalüüse ja õppekäike.

Valminud materjalid leiab siitsamast portaalilehelt: kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu.

 

Vabariigi Valitsus kehtestas planeeringute koostöö tegemise korra ja kooskõlastamise alused

2015. aasta 25. detsembril hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse määrus, mis reguleerib planeeringute koostamisel koostöö tegemise korda ja planeeringute kooskõlastamise aluseid.

Määrusega kehtestati planeeringute korraldaja ja planeeringute koostamisel osalevate asutuste vahelise koostöö kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Tegemist on eelmise aasta 1. juulil jõustunud planeerimisseaduse rakendusaktiga, mille volitusnorm on antud planeerimisseaduse § 4 lõikes 4.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja – rahandusministeeriumi või muu valitsusasutuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse üksuse – ülesandeks planeeringu koostamise käigus on vajalike menetlustoimingute tegemine. Määrusega nimetatakse asutused lähtuvalt nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast, kellega tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Iga planeeringuliigi kohta on planeerimisseaduses sätestatud, kellega koostöös planeering koostatakse ja samas on alati need asutused ka planeeringu kooskõlastajaks. Seega hõlbustab määrus planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd.

Eesti esimesed kümme planeerija kutset

2015. aasta novembrikuus omistas kutsekomisjon esmakordselt Eestis kümnele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutse saajad omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid. Kutse omistatakse viieks aastaks, misjärel on võimalik seda pikendada.

Kutset väljastab Eesti Planeerijate Ühing MTÜ (http://planeerijad.ee/). Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad lisaks ühingu esindajatele ka kutseala kureeriva ministeeriumi, tööandjate ja töövõtjate, kõrgkoolide ning siduskutsealade esindajad.

10. novembrist 2015 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad Mart Hiob, Ülle Kadak, Heiki Kalberg, Merlin Kalle, Mildred Liinat, Pille Metspalu, Kärt Vabrit ja Jaana Veskimeister. 18. novembrist 2015 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad ka Eleri Kautlenbach ja Karin Raid.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor on 20. veebruaril 2016. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel (http://planeerijad.ee/et/kutse.html).

Ehitised, mis muudavad piirkonna ilmet

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Anni Konsap.

Ehitised nagu sadam, kaubanduskeskus või tehas võivad märgatavalt muuta piirkonna ilmet, liikluskoormust ja külastatavust, mistõttu tuleb nende kavandamisel vaagida erinevaid asukohavõimalusi. 9. oktoobril 2015 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” täpsustab loetelu neist ehitistest, mille rajamine eeldab mitme asukoha kaalumist. Muuga_harbour

Planeerimisseaduse järgi on oluline ruumiline mõju selline, mille tõttu ehitise kavandatavas asukohas muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate arv, visuaalne pilt, lõhna iseloom, müratase ja tooraine- või tööjõuvajadus.

Eriplaneering

Sellisteks ehitisteks on jõustunud määruse järgi näiteks tuulepark, lennuväli, millel on vähemalt tuhande meetri pikkune kõvakattega peamaandumisrada, radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik või enam kui 20 000-ruutmeetrise pinnaga kaubanduskeskus. Nende ja teiste määruses välja toodud ehitiste asukoht valitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, mis on planeeringuliigina küll uus, ent sisult sarnane varasema olulise ruumilise mõjuga objektide regulatsiooniga. Loe edasi »