1. juulil 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus

Uus planeerimisseadus on kõige lihtsamini kätte saadav Riigi Teataja koduleheküljelt, kus on võimalik näha ka kõiki seadusesse tehtud muudatusi. Lisaks planeerimisseadusele on mõnedel juhtudel vajalik tutvuda ka rakendamise seaduse ja ehitusseadustikuga. Pooleliolevate planeeringute menetluses järgitakse kuni 30. juunini 2015 kehtinud planeerimisseadust.

Kuid alati ei piisa sellest, et loen seaduse sõnastust. Tihti on tarvis teada, miks mingi säte on kirja saanud ja mida täpsemalt selle sätte rakendamiselt oodatakse. Seetõttu on vajalik teada seaduse menetluskäiku ja algse Riigikogule esitatud versiooni seletuskirja. Riigikogus eelnõu menetlus on leitav siit.

Enne Riigikokku minekut koostati planeerimisseadust koos ehitusseadustikuga kokku kaheksa aastat. Nii kontseptsiooni kui ka erinevaid eelnõude versioone tutvustati pidevalt avalikkusele. Töösse kaasati üle 60 erineva huvigrupi, seal hulgas nii riigiasutusi kui erialaliite, kelle esindjad võtsid osa aruteludest ja koosolekutest. Koostamise kohta info on kättesaadav ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti ajaveebist.

Kutseliste planeerijate read täienesid

2016. aasta aprillikuus omistas kutsekomisjon veel seitsmele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutse väljastamine toimus seekord juba teist korda. Esimesed kutselised ruumilise keskkonna planeerijad kuulutati välja mäletatavasti 2015. aasta novembrikuus. Kutset väljastab Eesti Planeerijate Ühing MTÜ.

20. aprillist 2016 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad ja omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid Lenna Hingla, Kristi Jõemets, Helen Leiger, Teele Nigola ja Maarja Zingel. Kutse omistati neile viieks aastaks. Lisaks omistati kutse lühendatud kestvusajaga (3 aastat) Kai Keel’ele ja Terko Veensalu’le.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema planeerija – asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor ruumilise keskkonna planeerija kutse saamiseks on 20. septembril 2016. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel.

Planeerimise põhimõtete selgitus

Alates 1.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse 2. peatükis on planeerimise põhimõtted senisest märksa põhjalikumalt lahti kirjutatud. Põhimõtete paremaks mõistmiseks on Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnal valminud selgitus selle kohta, kuidas mõista ja praktikas planeeringute koostamisel paremini kasutada planeerimisseaduses sätestatud põhimõtteid: planeerimise põhimõtete rakendamine.

Planeerimise põhimõtete põhjalik selgitus on leitav infoportaali juhendite kataloogist: planeerimisseaduse 2. peatükk planeerimise põhimõtted.

Kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu – CPTED käsiraamat korrakaitsjatele

Politsei- ja Piirivalveameti eestvedamisel läbi viidud rahvusvahelise projekti Crime Prevention Through Environmental Design (CPTED) raames on Eesti, Soome ja Hollandi ekspertide poolt koostatud ja viies keeles välja antud käsiraamat, mis annab soovitusi, kuidas oskusliku planeerimise kaudu elukeskkonda turvalisemaks muuta ja kuritegevust ennetada. Käsiraamatu näol on tegemist praktilise juhendiga linnaplaneerimisprotsessis osalevatele politseinikele ja teistele ametnikele, kes vastutavad turvalise elukeskkonna tagamise eest. Samuti on käsiraamat abiks kõigile neile, kellel on soov politseinikke planeerimisprotsessidesse kaasata.

Raamatust leiab juhised, kuidas ja millal planeeringute koostamisel politseinike poole pöörduda ning ülevaate, mis osas politseinikud täpsemalt aidata saavad. Kokku on kogutud parimad näited nii Eestist kui ka teistest riikidest. Siit leiab soovitusi nii uusarenduste tarvis kui ka selle kohta, kuidas juba olemasolevaid maju ja piirkondi turvalisemaks muuta. Käsiraamatu lisades on toodud kirjeldused ja abivahend turvalise elukeskkonna planeerimise standardi rakendamiseks. Kättesaadavad on ka kursuse materjalid, mis kajastab projekti käigus toimunud koolitusi, kohaanalüüse ja õppekäike.

Valminud materjalid leiab siitsamast portaalilehelt: kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu.

 

Vabariigi Valitsus kehtestas planeeringute koostöö tegemise korra ja kooskõlastamise alused

2015. aasta 25. detsembril hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse määrus, mis reguleerib planeeringute koostamisel koostöö tegemise korda ja planeeringute kooskõlastamise aluseid.

Määrusega kehtestati planeeringute korraldaja ja planeeringute koostamisel osalevate asutuste vahelise koostöö kord ja planeeringute kooskõlastamise alused. Tegemist on eelmise aasta 1. juulil jõustunud planeerimisseaduse rakendusaktiga, mille volitusnorm on antud planeerimisseaduse § 4 lõikes 4.

Planeerimisalase tegevuse korraldaja – rahandusministeeriumi või muu valitsusasutuse, maavanema või kohaliku omavalitsuse üksuse – ülesandeks planeeringu koostamise käigus on vajalike menetlustoimingute tegemine. Määrusega nimetatakse asutused lähtuvalt nende valitsemisalast või tegevusvaldkonnast, kellega tuleb planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Iga planeeringuliigi kohta on planeerimisseaduses sätestatud, kellega koostöös planeering koostatakse ja samas on alati need asutused ka planeeringu kooskõlastajaks. Seega hõlbustab määrus planeerimisalase tegevuse korraldajate tööd.

Eesti esimesed kümme planeerija kutset

2015. aasta novembrikuus omistas kutsekomisjon esmakordselt Eestis kümnele inimesele ruumilise keskkonna planeerija kutse, tase 7.

Kutse saajad omavad õigust koostada iseseisvalt planeeringuid. Kutse omistatakse viieks aastaks, misjärel on võimalik seda pikendada.

Kutset väljastab Eesti Planeerijate Ühing MTÜ (http://planeerijad.ee/). Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad lisaks ühingu esindajatele ka kutseala kureeriva ministeeriumi, tööandjate ja töövõtjate, kõrgkoolide ning siduskutsealade esindajad.

10. novembrist 2015 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad Mart Hiob, Ülle Kadak, Heiki Kalberg, Merlin Kalle, Mildred Liinat, Pille Metspalu, Kärt Vabrit ja Jaana Veskimeister. 18. novembrist 2015 on kutselised ruumilise keskkonna planeerijad ka Eleri Kautlenbach ja Karin Raid.

Planeerimisseaduse kohaselt peab planeeringu koostajaks olema asjakohase eriala kõrgharidusega ja piisava töökogemusega või vastava kutsega isik.

Järgmine taotlusvoor on 20. veebruaril 2016. Teave taotluste esitamise korra kohta on Eesti Planeerijate Ühingu kodulehel (http://planeerijad.ee/et/kutse.html).

Ehitised, mis muudavad piirkonna ilmet

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Anni Konsap.

Ehitised nagu sadam, kaubanduskeskus või tehas võivad märgatavalt muuta piirkonna ilmet, liikluskoormust ja külastatavust, mistõttu tuleb nende kavandamisel vaagida erinevaid asukohavõimalusi. 9. oktoobril 2015 jõustunud Vabariigi Valitsuse määrus „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri” täpsustab loetelu neist ehitistest, mille rajamine eeldab mitme asukoha kaalumist. Muuga_harbour

Planeerimisseaduse järgi on oluline ruumiline mõju selline, mille tõttu ehitise kavandatavas asukohas muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate arv, visuaalne pilt, lõhna iseloom, müratase ja tooraine- või tööjõuvajadus.

Eriplaneering

Sellisteks ehitisteks on jõustunud määruse järgi näiteks tuulepark, lennuväli, millel on vähemalt tuhande meetri pikkune kõvakattega peamaandumisrada, radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaik või enam kui 20 000-ruutmeetrise pinnaga kaubanduskeskus. Nende ja teiste määruses välja toodud ehitiste asukoht valitakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga, mis on planeeringuliigina küll uus, ent sisult sarnane varasema olulise ruumilise mõjuga objektide regulatsiooniga. Loe edasi »

Planeering on mõjukas tööriist

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Kristiina Kruuse.

Äsja valminud kokkuvõte riigi planeerimistegevustest läinud viie aasta jooksul näitab, et selle valdkonna mured ja probleemid on jäänud läbi aja paljuski sarnaseks. Ent võib välja tuua ka mitmeid positiivseid muutusi, nagu inimeste suurenenud teadlikkus ja julgus osaleda aktiivselt planeeringutes.

„Eesti planeerimissüsteem on juba 1995. aastast alates üsna hästi paigas ja jäänud ka suhteliselt stabiilseks,” nentis rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Tavo Kikas. Ta lisas, et nende aastatega on tekkinud lai kogemustepagas kõigilt planeerimistasanditelt.

Ometi on tulnud vastu võtta ka tagasilööke. „Linnade ümbruses laiutavad kinnisvarabuumi ajal koostatud kehva kvaliteediga detailplaneeringud,” tõi Tavo Kikas ühe näite. Loe edasi »

Kahaneva planeerimise seminar Valgas

Valga Linnavalitsus, Eesti Planeerijate Ühing ja Rahandusministeerium kutsuvad osalema kahaneva asustuse planeerimise teemalisel seminaril, mis toimub Valgas 12.-13.novembril 2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses.

Samasisuline seminar korraldati Tallinna Ülikoolis käesoleva aasta maikuus, kus tutvustati erinevate riikide kogemust kahaneva planeerimise valdkonnas. Koostöös Eesti Planeerijate Ühinguga valmisid üldised soovitused, mida tuleks tähele panna ruumilisel planeerimisel kahanevates piirkondades.

Korraldataval seminaril on võimalik lähtuda Valga koostatavast üldplaneeringust, mille kaudu ühena esimestest Eestis püütakse läbimõeldult suunata ruumilist arengut kahanemise tingimustes. Samaaegselt saab teha nii ettepanekuid konkreetsele dokumendile kui kujundada ka riiklikku ruumilise planeerimise praktikat. Sisuks on kahaneva asustusega kaasnevate valukohtade ja võimaluste teadvustamine ning esmaste tegevusplaanide väljapakkumine riiklike ametkondade ja kohalike võtmeisikute koostöös.

Elanikkonna kahanemine ja vananemine esitab väljakutseid

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Andres Levald.

Eestile on omane looduslähedus ja elukeskkonna mitmekesisus, elamiseks sobiva maa rohkus ja tihe teedevõrk. Ühtlasi oleme kahaneva ja vananeva rahvastikuga riik, mis samal ajal nii linnastub kui ka ääremaastub.

Prognoositavalt väheneb Eesti elanikkond 2040. aastaks umbes 100 000 elaniku võrra. Vähenemine ei toimu aga ühtlaselt kogu Eestis. Üksnes Harju- ja Tartumaal on linnadesse koondumise tõttu ette näha nappi elanike arvu kasvu. Seevastu Järva- ja Hiiumaal võib kahanemine olla isegi üle 30 protsendi. Ülejäänud maakondades jääb see valdavalt 20–30 protsendi vahele.

Samal ajal kasvab üle 65-aastaste inimeste osakaal tänapäevaga võrreldes osas maakondades (Hiiu, Valga, Ida-Virumaa) kahekordseks ja läheneb 40 protsendile elanikkonnast. Noored lähevad linnadesse, nii mõnedki lahkuvad Eestist. Rahvastikupüramiidi teravik suundub tasapisi allapoole.

Kuid inimesed on kõige väärtuslikum vara, mida hoida. Inimeste põhivajaduste rahuldamist mõjutab elukoha, hariduse, teenuste ja vaba aja veetmise võimalusi pakkuv asustussüsteem. Samuti töökohtade olemasolu ja teenuste kättesaadavus kas kodukohas või selle lähiümbruses. Loe edasi »

Milline on teenuste hea kättesaadavuse mõõdupuu?

Artikkel ilmunud ajalehes Regi. Autor Kristiina Kruuse.

Lasteaed, apteek, toidupood – need on vaid mõned näited teenustest, mille lähedus ja kättesaadavus mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti. Igaüks soovib vajalikke teenuseid saada võimalikult kodu lähedal. Ent mis on ka majanduslikult otstarbekas?

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus (RAKE) uuris siseministeeriumi tellimusel avalike ja erateenuste ruumilist kättesaadavust. Uuringu eesmärk oli pakkuda välja kriteeriumid, mis aitaksid suunata teenustevõrgu kujundamist kogu Eestis ühtsetel alustel. Täpsemalt öeldes – kuhu kavandada koolid, raamatukogud ning muud era- ja avalikud teenused selliselt, et tarbijad oleksid rahul ja teenusepakkuja tuleks majanduslikult välja.

Siseministeeriumi planeeringute osakonna nõuniku Tiit Oidjärve sõnul on tegemist olulise uuringuga maakonnaplaneeringute uuendamise kontekstis. „Perspektiivset asustusmustrit pole võimalik demokraatlikult kokku leppida ilma teenuseid analüüsimata. Valminud uuring on teadaolevalt Eestis esmakordne kompleksne metoodiline ülevaade era- ja avalike teenuste kavandamise alustest, mis annab põhjendatud aluse asustuse suunamiseks maakonnaplaneeringutes,” selgitas ta. Loe edasi »